Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Valga praostkonna noortelaager Madsal

21.09.2005 | | Rubriik: Kirikuelu

22.–24. augustini pidas Valga praostkond oma kümnendat noortelaagrit, mille teemaks oli «Vennaarmastus@».

Kümne aasta sisse on mahtunud muutusi, väiksema koguduste ringi laagrist on aastatega saanud praostkonna ühistöö. Tänavu oli laager eriline ka selle poolest, et telkide ja välikatla ümber toimuva asemel ööbiti seekord Madsal Kalevi spordiseltsi kämpingutes ning söödi samas sööklas.

Järjepidevus oli siiski tuntav: esimesel päeval kohtusid kümneaastase laagrilipu all möödunud aastatest tuttavad lapsed, samuti olid laagris meie omad õpetajad.

Armastusest mitut moodi

Laager kestis kolm päeva ja vastas kolmele küsimusele: mis on vennaarmastus, kus on vennaarmastus ja kas on vennaarmastus. Teema pärineb kirikukalendris antud nädala juhtmõttest ja kirikulaulust «Oh mis kaunis asi see» (KLPR 312).

Aeg oli täidetud rühmatööde, lõkkeõhtute, maastikumängu ja ujumisega. Laagri õpetajad nägid vaeva, kuid tundsid ka tasu. On see ju elamus, kui pühapäevakool kestab terve päeva, kõigil on aega, ja ühel õpetajal on sõltuvalt tunniplaanist kolmkümmend kuni kuuskümmend toredat last. 

Õpetajad Imbi (Otepää kogudus) ja Marika (Laatre) õpetasid lastele käsitööd. Kas oli käsil kivipiltide tegemine või tikupiibli meisterdamine – lastel jätkus teotahet ja tulemuse ootamise põnevust. Marika tundis, et teeb õpitud pedagoogitööd, kuna kõik eelmised aastad oli ta toimetanud pikad päevad välikatla juures. Õpetaja Imbit rõõmustas laste uudishimu: iga tikupiibli lehekülg tähendas küsimusi teema kohta, ja lastel oli tähelepanu kuulata.

Tasutud vaev

Marina (Rõngu), kes juhtis laste sportlikku tegevust, nägi, et see laager on paljudele ainus võimalus teha tutvust kirikuga. See on lapse jaoks haridus, mida muu ühiskond ei ole andnud. Laager andis ka tunde, et kuigi pühapäevakooli õpetaja põrkub sageli kokku kiriku nõrkusega ja on töös üksi, tasub tal ometi vaeva näha. Laagris tasuvad lapsed vaeva eest. Unustatud lapsed on tänulikud, et keegi tunneb nende vastu huvi.

Laagriplatsil kõlasid Mardi (Nõo) õpetatavad laulud. Lapsed nõudsid enam Mardi enese loodud, laagri lööklauludeks saanud laule, mis tagasihoidlik looja oli seekord laululehelt välja jätnud. Hea muusikalise tulemuse sai ka siis, kui Mardi kitarrile lisandusid spontaanselt Priidu (Rõngu koguduse juhatuse esimees, pälvis tänavu laagri huvitava täiskasvanu tiitli) ja Ivo (Sangaste) kitarrid.

Liigutavad palved

Piiblidraamat tehti kahes rühmas Riina (Sangaste) ja Vallo (Elva) juhendamisel. Need rääkisid õe-venna suhetest, nagu neid kohtame Piiblis vendade ja õdede juures. Noored suhtusid oma ossa tõsiselt, üks rühm võttis endale viimistlemiseks lisaaja. Näidend peab ju andma edasi n-ö lava taha jäävat tegevust ning Piibli õpetussisu. Üks rühm esitas  isegi kaks näidendit.

Laagri juurde kuulus ka laagrialtari tegemine. Selle ümber palvetati ja kuulati õhtuti jumalasõna. Altari juurde toodud palved olid liigutavad. Lapsed olid kirjutanud neisse argipäeva suured mured.

Korraldajad tänavad laagri toetajaid. Projekti rahastas Hollandi Kesk- ja Ida-Euroopa Fondide Ühendus kohaliku omaalgatuse programmi raames, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Reformierakond ja Rootsi kiriku Hallsbergi kogudus. Eelkõige täname aga kogudusi ja noori. Järgmisel aastal kohtume jälle.

Vallo Ehasalu,
Elva ja Hargla koguduse õpetaja

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)