Esileht » Arvamused » Nädala ringvaade »

Vaimustusega vaimsusest

21.09.2016 | | Rubriik: Nädala ringvaade

Kui küsida, mida ma õhtuti teen, siis viimasel paaril nädalal kõlab vastuseks, et käin jalutamas. On ju olnud suurepärased ilmad ja oleks lausa patt kogu päeva toas istuda. Pika päeva tööl ja õhtul kodus. Mitu korda on olnud käimisel kindel siht – Raadi park ja seal üheksa päeva pärast pidulikult avatav Eesti Rahva Muuseum. Mingi vägi on sellel paigal küljes, et ühest korrast ei saanud küllalt. Nii oleme perega jalutades lähenenud talle eri külgedest. Ühtpidi on selles jalutamise mõnu, teistpidi uudishimu ja soov mõista. Mõista kõike seda, mida loojad – kunstnikud, arhitektid jt – meile igal sammul on öelda tahtnud. Nii palju on peidetud juba teekonda, mis muuseumini viib. Eesti Rahva Muuseumini, mis võtab kokku eestlaste sajanditepikkuse elu talutarest tänapäeva, teoorjusest vaba riigini. Läinud neljapäeval viidi muuseumi 132 aasta vanune Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp, meie püha trikoloor.
Kui väljas hämarduma hakkab, põlevad majas veel tuled ja autod seisavad selle ülimalt lihtsa hoone ees, mis väidetavalt olevat praegu maailma moodsaim muuseum. Kodulinlased on tee avamisootel muuseumi juurde juba omaks võtnud, sest iga kord, kui muuseumi juures olen käinud, on olnud teisigi uudistajaid. Linn on igal juhul saanud rikkamaks ka ühe huvitava roheala võrra ja muuseum pärast 107 aasta pikkust ootamist lõpuks oma maja.
Vaimustust ja ehk ka uue hingamise algust kogesin seoses Võru praostkonnas toimunud misjonipäevadega – eelmisel nädalal kogunes neid korraldanud toimkond viimast korda, et teha kokkuvõtteid aastasest tööst ja nädala jagu kestnud päevadest. Halvimal juhul, kui mitte keegi neil päevil kutset Jumala juurde ei kogenud, seemneivakestki külviks põllule ei langenud, kogesid kogudused koostegemise rõõmu ja said innustust oma tööks. Töötegijate vaimustust ja ühtehoidvat meelt näinuna võin ikkagi tõdeda, et misjonipäevad läksid korda. Misjonipäevade küünal on edasi antud Keila kogudusele.
Rita Puidet       

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)