Vaimuliku kirjanduse väljaandmine peab jätkuma

Kui aastatel 1945–1978 oli EELK ainsaks regulaarselt ilmuvaks vaimuliku sisuga trükiseks tagasihoidlik kalender, siis praegu võivad anda kristlikku kirjandust välja kõik kirjastused. Ülevaate sellest, kuidas konsistoorium on kirjastustegevusega rinda pistnud, olen kirjutanud kogumikus «Usk vabadusse», mis ilmus möödunud aastal ja on viimane konsistooriumi üllitis.
Kirjastustegevuseks oli konsistooriumi juures vastav osakond, mis kandis aja jooksul erinevat nime. Pärast osakonna likvideerimist on konsistoorium välja andnud kalendreid, laululehti, liturgiaraamatuid ja veel mõned raamatud. Arengukavasse aastateks 2008–2017 on võetud mitu kohustust: välja anda kirikukäsiraamat neljas osas, leeriõpik, kirikut tutvustav trükis, aastaraamat ja ristimisalbum. Teadaolevalt on kaks viimast ilmumata.
Märtsis toimunud EELK avalike suhete komisjoni koosolekul küsis peapiiskop Andres Põder, mis võimalused on kirjastustegevuse laiendamiseks. Selle tõttu kutsuti nüüd avalike suhete komisjoni laiendatud koosolekule kirjastamisega tegelevad inimesed nagu Riho Altnurme Tartu ülikoolist, Urmas Tamm Johannes Esto Ühingust, Joel Luhamets Pauluse raamatupoe esindajana.
Nüüdisoludes ei ole enam vaja kirjastamist tsentraliseerida. Elame vabas ühiskonnas. Vaimulikku raamatut annavad välja kõik kirjastused, vaid piibliteksti avaldamine on reguleeritud, see õigus on Eesti Piibliseltsil.
Ka kõik allasutused annavad raamatuid välja, olulised teaduskirjanduse väljaandjad on Tartu ülikool ja usuteaduse instituut. Nende poolt viimasel 15 aastal välja antud kirjanduse loetelu on auväärselt pikk, aga teisalt raamatute müük väheneb. 1990ndate alguses müüdi sisuliselt kõik läbi, janu oli suurem, sest vaimulikku raamatut ei olnud aastakümneid trükitud. Nüüd on raske otsustada, mida osta, sest valik on suur.
Eesti raamatu aasta (2001) puhul algatasime kampaania, taastamaks koguduseraamatukogud, mis on minu arvates koguduse olemuse juurde kuuluv nähtus. See aga praegu hästi ei tööta, kogudustel ei ole ka piisavalt raha. Kahjuks on raamatute tiraažid väikesed ja raamatud seetõttu kallid.
Rõõm on, et ristiinimene vajab niihästi piiblit kui ka õpetuslikku kirjandust, head ilukirjandust, mälestusi. Viimane on praegu populaarne valdkond, aga kas ka jätkusuutlik. Hästi ostetakse tuntud autorite, näiteks Toomas Pauli raamatuid.
Kõnelused kirjastamise teemal kindlasti jätkuvad, soov on leida kirjastamiseks raha, ettevõtmist saaks toetada Eesti Kirik. Leht saaks jätkuvalt kristlikku kirjandust, ka kogudustes ilmuvaid trükiseid leheveergudel tutvustada. Toimetuses on inimesed ja vahendid, et valmistada ette käsikirju trükiks.

Tiit Salumäe,
assessor