Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Vaimulike osalus valimisvõitluses

02.03.2007 | | Rubriik: Ühiskond

Kuigi eelseisvatel märtsivalimistel pürib riigikogusse vähem EELK vaimulikke kui 2005. aasta kohalike omavalitsuste valimistel või viimastel riigikogu valimistel 2003. aastal, on 8 hingekarjast otsustanud lisaks kirikutööle lüüa kaasa ka rahvaesinduses Toompeal. Muidugi juhul, kui nad osutuvad valituks. Läbi viie küsimuse toob Eesti Kirik vaimulikest kandidaadid oma lugejate ette.

Küsimused:

1. Kui suurt rahalist tähelepanu pöörab teie erakond pühakodade restaureerimise riikliku programmi täitmisele?

2. Kuivõrd peate vajalikuks religiooniõpetust riikliku õppekava osana?

3. Kas teie erakonna valimisloosung kaitseb ka kiriku huvisid?

4. Mil määral on kõigile Eesti Vabariigi kodanikele tagatud sotsiaalsed garantiid?

5. Kuidas põhjendate vaimuliku ameti sidumist riigikogulase omaga?

 

Isamaa ja Res Publica Liit

Peeter Kaldur, Jõhvi koguduse vaimulik:

1. Kuna pühakoda omab esmaselt tähendust väärika kohana, kus Jumalat

teenida, kus «palve on kootud müüridesse», siis on pühakoja hoidmine väärikas seisundis ja reeglina ka nende restaureerimine Jumala tahtele vastav tegevus, sellisena ka riigi poolt tänuvõla tasumine Jumalale ja vajab igati toetamist.

Pühakoja muud funktsioonid (muuseum, kool, kultuurikeskus jne) on inimkesksed ehk humaansed ja vajavad just sellisena humaanset ehk inimkeskset toetamist.

2. Religiooni (religioonide) tundmine on üks osa inimese haridusest või haritusest ja peab sellisena kuuluma õppekavasse. Selle üle, kui palju ja millistes õppeainetes õpetatakse religioone ja nende sisu, kas ja kuivõrd on üldse õppekava tasakaalus, võib vaielda lõpmatuseni.

3. Loosung ei kaitse ega kahjusta mitte kellegi huvisid, sel saab olla ainult pragmaatiline eesmärk. Jeesuse sõnad «Puud tuntakse tema viljadest» kehtib iga erakonna suhtes ja aeg näitab, millised erakonnad töötavad Jumala riigi huvides, millised mitte.

4. Kui räägime sotsiaalsetest garantiidest, siis ei ole need vajalikud mitte ainult EV kodanikele, vaid kõigile Eestis legaalselt elavatele inimestele. Need garantiid on tagatud EV põhiseadusega ja julgen arvata, et põhiseadusest peetakse Eestis kinni.

5. Sellele küsimusele vastasin osaliselt sissejuhatuses. Lisaksin veel niipalju: vaimulik on kõigepealt kristlane ja tema ülesanne on teenida Jumalat. Eestis on vaimulikke, kes peavad iga päev jumalateenistust hoolimata sellest, kas teisi inimesi on või mitte. Ja küllap Jumal kuuleb neid teenistusi ja palvusi.

Teiseks teenib vaimulik kogudust ja kannab Jumala ees vastutust tema hoolde usaldatud karja eest. Ja küllap see kogudus palvetab tema eest, kui ta on valitud riigikogu koosseisu, et ta suudaks mõlemaid ülesandeid jumalatahteliselt täita.

Kolmandaks on ka riigikogu kogudus, mis vajab teenimist, kuigi see teenimine võib olla teistsugune kui tavapärase koguduse korral. Pealegi teenib rahvakirik (kelleks me oleme väga teadlikult) kogu rahvast ja kindlasti saab ta seda teha ka riigikogu kaudu.

Piiskoppide ülesanne on valvata ka riigikogusse valitud pastorite üle ja iga pastor sõltumata oma teenimisülesandest allub peapiiskopile. Meil on vangla-, sõjaväe-, haigla-, kooli-, politseikaplanid, mis on siis riigikogu liikmeks olemine muud kui ühe kindla ülesandega kaplaniteenistus.

Avo Üprus, Peeteli koguduse vaimulik:

1. Meie valimisprogrammis on kaunis napp lause: laiendame pühakodade ja mõisakoolide kordategemise riiklikke programme. Laiendada ei ole võimalik rahastamist oluliselt suurendamata. Isegi graafikus püsida ei ole selleta võimalik. Meie erakonna ristiinimesed peavad võimalikuks ka programmi laiendada. Mina tahan praeguses mahus programmi teostada ühe valitsemisperioodiga. Kui peaksin võtma kultuuriministri portfelli, siis saab see tehtud.

2. Olen kahel korral esitanud sellesisulise seaduseelnõu. Mõlemal korral kukkus see läbi Keskerakonna katkestusettepaneku tõttu. Kui peaksin jätkama riigikogus, tulen eelnõuga kolmandat korda välja.

3. Terve Eesti ei ole võimalik ilma kirikuta. Vaimne ja moraalne tervis eeldab usku ja usaldust. Sotsiaalselt tundlik kirik rikastab ja sidustab ühiskonna erinevaid gruppe, annab meile rahvana ühtse identiteedi ning võib kujuneda tervendavaks jõuks. Kiriku asetumist ühiskonna keskmesse  tuleb riiklikult toetada.

4. Ametivend Urmas Viilma on sellele hästi vastanud. Tahan lisada vaid seda, et oleksin õnnelikum, kui kiriku osalemine sotsiaalse turvalisuse tagamises kiriklike programmidega kasvaks. Selleks peab riik delegeerima kirikule hoolekandelisi, hariduslikke ja kasvatuslikke ülesandeid koos vajalike vahenditega. Võidaksid kõik.

5. Kutsumise ja läkitamisega. Armastusega oma riigi vastu. Jumala usaldamisega.

Urmas Viilma,assessor:

1. Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) lubab laiendada pühakodade restaureerimise riiklikku programmi; suurendada maavalitsustele eraldatud kultuuriväärtuste hoidmiseks mõeldud summasid; asutada muinsuskaitse sihtrahastuse, kust mälestiste omanikud, sh kogudused oma kirikute restaureerimiseks abi saavad taotleda.

2. IRL seisukohalt on haridus määrava tähtsusega järgmise põlvkonna isamaalistel ja kristlikel põhimõtetel tugineva väärtussüsteemi kujundamisel. Kindlasti väljendub see kõige otsesemalt religiooni- ja riigikaitseõpetuse kaudu. Avo Üpruse koostatud ja tema algatusel riigikogule esitatud religiooniõpetuse õpetamist toetav ja täpsustav eelnõu pole kahjuks seni võimuerakondade üksmeelset toetust leidnud.

3. Loosung «Õnn ei ole rahas!» väljendab kirikule olemuslikku sõnumit. See tähendab, et südant valutatakse laste, noorte, perede ning eakate parema tuleviku, turvalisuse ja tervise pärast. Hoolitakse elukeskkonnast ning visioonina nähakse Rohelist Eestit. Raha on vahend, mitte eesmärk! See väljendub IRL ettepanekus anda igale maksumaksjale võimalus suunata 1% makstavast tulumaksust mõnele MTÜ-le või sihtasutusele, sealhulgas kogudusele.

4. Refereerin IRL programmi: vanemale täiendav maksuvaba tulu alates esimesest lapsest; toetusprogramm lastega peredele, kes on võtnud laenu oma kodu ostmiseks või renoveerimiseks; igale lapsele lasteaiakoht; põhikooli õpilase õppevahendite (sh töövihikute) ja koolitoidu kulude katmine; pensioniindeksi muutmine, et pension tõuseks üldise majanduskasvuga samas tempos; transporditoetus erivajadustega inimestele, kes ei saa kasutada ühistransporti, ent soovivad õppida ametit ning käia tööl.

5. Mitmed tuntud Eesti vaimulikud on olnud poliitiliselt aktiivsed: Jakob Hurt (folklorist, keeleteadlane, ühiskonnategelane), Villem Reimann (haridus-, kultuuri- ja ühiskonnategelane), Jaan Lattik (Asutava Kogu liige, konsistooriumi assessor, riigikogu liige, haridus- ja välisminister, diplomaat), Hugo Bernhard Rahamägi (haridusminister, riiginõukogu liige, piiskop), Johan Kõpp (Asutava Kogu liige, TÜ rektor, riiginõukogu liige, piiskop). Keegi ei pea nende vaimulike tööd ebaõnnestunuks hoolimata sellest, et nad osalesid aktiivselt riigi poliitilises elus.

Taasiseseisvumise järel on kõikidel valimistel kandideerinud arvukalt vaimulikke. Paljud on osutunud valituks omavalitsuste volikogudesse, mõni ka riigikogusse. Vaevalt on see kahjustanud vaimuliku ameti väärikust või takistanud valitud isikuid vaimulike ülesannete täitmisel. Nii vaimuliku kui ka riigikogu liikme ülesanne on teisi (rahvast) teenida. Usun, et kõik EELK vaimulikud, kes on otsustanud kandideerida erinevatesse valitavatesse kogudesse, ei ole langetanud seda otsust kergekäeliselt.

 

Eesti Kristlikud Demokraadid

Jüri Raudsepp, emeriitõpetaja:

1. Kahjuks erakonnal raha kirikute restaureerimise toetamiseks ei ole,  kuid pühakodade riikliku restaureerimise programmi ta toetab.

2. Kristlikud demokraadid toetavad igati religiooniõpetuse viimist riikliku õppekava programmi. Olen sel teemal kirjutanud artikli «Kristlikud juured kristliku hariduse võrseteta», mis vene keelde tõlgituna ilmus ajakirja Raduga (Vikerkaar) viimases numbris eelmise aasta juunis. See ajakirja number koos eestikeelse tekstiga sai saadetud ka Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Mailis Repsile.

3. Kristlikud demokraadid peavad alati silmas kristliku kiriku huve. 

4. Sotsiaalpoliitika kohta on Eesti Kristlike Demokraatide programmis kirjutatud: «Sotsiaalkindlustus peab toetama inimese toimetulekut nii, et abisaajad püsiksid aktiivsetena ega muutuks passiivseteks, üksnes toetustest sõltuvateks ühiskonnaliikmeteks. Riigi poolt makstav pension peab kindlustama inimväärse elatustaseme.

5. Vaimuliku amet on samuti ühiskonda teeniv amet ja seetõttu ei peaks vaimuliku kandideerimine riigikokku olema välistatud. Tõsi, endine peapiiskop Jaan Kiivit ei pidanud seda soovitavaks (omavalitsusse kandideerimisele ta polnud vastu). Praegune peapiiskop Andres Põder, kellega sel teemal vestlesin, arvas põhjuse peituvat endise peapiiskopi kartuses kaotada kogudust teeniv vaimulik seoses tema siirdumisega tööle riigikokku, kui ta peaks saama sinna valituks.  Kui vaimulik tuleb toime koguduse juhtimisega, miks ei peaks ta toime tulema talle usaldatud ülesannetega riigikogus?

Anti Toplaan, parteitu, Saarte praostkonna abipraost:

1. Eesti Kristlikud Demokraadid peavad väga oluliseks kristliku kultuuri, sh riikliku pühakodade säilitamise ja arengu programmi täitmist. Tulenevalt isiklikest kokkupuudetest Saaremaa kirikute restaureerimisprobleemidega pean äärmiselt kahetsusväärseks kujunenud olukorda, kus kultuuriministeerium on pühakodade programmi vahendite arvel täitnud oma teisi puudujääke.

Pühakodade restaureerimise rahastamine peab olema läbipaistev ja delegeeritud selleks ellu kutsutud muinsuskaitse juhtnõukogu kaudu töösolevate projektide lõpetamiseks ja muinsuskaitse esindajatele teadaolevate hädapäraste projektide alustamiseks. Toetame igati Lääne-Eesti kirikute restaureerimiskogemuse analüüsist lähtunud ettepanekut suurendada alates 2008. aastast pühakodade programmi eraldisi kogu riigis 5 korda ehk 100 miljoni kroonini aastas.

2. EKD on veendunud religiooniõpetuse vajalikkuses riikliku õppekava osana. Vastava aine õpetamine aitab õpilasel kujuneda ennast ja teisi väärtustavaks ausaks ja vastutusvõimeliseks kodanikuks. Usuvabadus on vabadus valida. Selleks, et teha mõistlikku valikut, on vaja religioonialaseid teadmisi. Need teadmised peab andma kool.

EKD liikmeskonna hulgas on enim aktiivseid koguduseliikmeid kõigist Eesti erinevatest kirikutest. Sellest tulenevalt arvestab EKD programm ja valimisloosungid kõige rohkem Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute vajadustega. Eesti vajab tasakaalustatud ühiskonda, kus majanduslikud püüdlused on kooskõlas eetilise kliima parandamise taotlusega.

EKD programmi esimene ja olulisem osa rõhutab, et meie riigi eesmärgiks on säilitada ja arendada Eesti rahvast, keelt ja kultuuri. EKD peab loomulikuks tunnustada EELK ja teiste kirikute tegevust ühiskonna normaalseks toimimiseks vajaliku eetilise õhkkonna loomisel. Meie kirikul kui suurimal EKNi liikmeskirikul on ühiskonnale pakkuda kristlik kultuuritraditsioon, rahvuslikud väärtused, muinsusmälestised, kogu maad kattev kihelkondlik kogudustevõrk ja sajanditepikkune ajalooline kogemus.

Kuna EKD tegevuse vaimulikuks aluseks on Jumala sõna ja sellest lähtuv ühiskonna ja poliitikas toimuva hindamine, on raske leida mõnd teist erakonda, kes koguduste ja kiriku huvisid sooviks terviklikumalt kaitsta.

4. EKD on seisukohal, et Eesti ühiskond peaks tagama kõikidele inimestele inimväärse toimetuleku. Sotsiaalsed garantiid on lahutamatult seotud meie rahvastiku juurdekasvuga. Vanemapalga rakendamine on selleks küll hea, aga mitte piisav meede.

Sündide arvu suurendamiseks on vaja tulumaksu miinimum korrutada pereliikmete arvuga. Vajame rohkem sellist sotsiaalpoliitikat, mis kindlustaks peredele turvatunde, võimaluse lapsi kasvatada ja neile haridust anda. Perekond peab tundma, et ühiskond teda väärtustab. Ühiskond peab võimaldama emal või isal jääda koju oma lapsi kasvatama kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Sotsiaalsete garantiide lahutamatuks osaks on tervishoiupoliitika. Käesoleval hetkel ei ole väljaspool suuremaid tõmbekeskusi eriarstiabi kättesaadavus piisavalt rahuldaval tasemel.

5. Vaimulik jääb vaimulikuks ka siis, kui ta peaks ajutiselt või pikemat aega tegema mingit muud tööd. Isiklikult pean riigikokku valitud vaimuliku puhul õigeks tema töösuhte peatamist koguduse vaimulikuna, mis tähendab, et riigikogus tööl olemise ajal määratakse tema kogudusi teenima ja koguduste igapäevaelu korraldama teine vaimulik.

Pühapäevadel ja kiriklikel pühadel võiks parlamentäärist vaimulik oma kutsumuse kohaselt kokkuleppel pidada teenistusi või talitusi. Võrreldes eelmiste riigikogu valimistega, kandideerib oluliselt vähem vaimulikke. Ühiskonna tasakaalustatuse huvides võiks parlamendis olla vähemalt üks vaimulik. Selles valguses võiks jälgida erakondade üleriigilisi valimisnimekirju ja küsida, milline positsioon on jäetud neis kandideerivatele vaimulikele?

 

Eestimaa Rohelised

Tanel Ots, Jüri koguduse vaimulik:

1. Rohelises erakonnas on piisavalt palju kristlasi ja kõrge vaimsusega inimesi, et uskuda pühakodade restaureerimise jätkumist ka tulevikus. Viimased arengud selle programmi osas ei tee murelikuks mitte ainult raha nappuse, vaid liigse poliitilise kallutatusega, kus poliitikud ministriga eesotsas otsustavad ekspertkomisjoni asemel, milline pühakoda kõige enam abi vajab.

Oleme teinud ettepanekuid mitme valdkonna, mh hariduselu juhtimise muutmiseks nii, et väheneks võimalus juhtida spetsialiste poliitiliste vahenditega. Rohelised pigem hoiduvad konkreetsete numbrite väljaütlemisest nii palkade, sotsiaaltoetuste kui ka programmide osas, sest see juhiks tähelepanu kõrvale peamiselt, mida Eesti tulevastele põlvedele allesjätmise ülesanne nõuab. Meie programm näitab, kus meil on tänasest kordades enam võimalik säästa ning efektiivsemalt majandada. Siis on ka, mida inimestesse ning hoonetesse investeerida.

Eestis kulub ühe SKP krooni teenimiseks 15 korda rohkem energiat kui Jaapanis, 10 korda enam kui Taanis ja 4 korda enam kui Euroopa Liidus keskmiselt, sest meie energeetikasüsteem on üks ebaefektiivsemaid maailmas.

Elektritootmisel eralduvat soojust jahutatakse Narva veehoidlasse umbes samal hulgal, kui kulub kõigi Eesti katelde kütmiseks. Katelde jaoks ostame aga õli sisse. Taani majanduse tõhususega võrreldes võiks 150 000 Eesti töötavat inimest saada igal nädalal kaks vaba päeva sama palgataset ja heaolu säilitades. Võib ka vabanenud päeval tööle minna ja investeerida enam teenitud raha haridusse, tervisesse või maksta kas või eluaseme pangalaen tagasi.

2. Olen algatanud religiooniõpetuse-teemalise diskussiooni Roheliste sisefoorumis ning tagasiside oli valdavalt positiivne. Isiklikult arvan, et see ei peaks olema kiriku erihuvi, sellisena jääb talle paratamatult külge konfessionaalse usuõpetuse kahtlus, mis omakorda tekitab iseeneslikku vastasseisu.

Religiooniõpetuse propageerimist tuleb toetada seal, kuhu ta ongi juba kiriku rüpest väljunud – kultuuri- ja haridustegelaste, ühiskonna arvamusliidrite ning erakondade debattidele. Sellele aitaks kaasa, kui igas erakonnas oleks arvamuskogu tasandil vähemalt üks vaimulik.

3. Seda küsimust peab õieti vastupidiselt esitama: kas kirikul on positiivne sõnum ja programm meie rahva püsimajäämiseks vaimselt tervena, keskkonda säästvana ning majanduslikult jätkusuutlikuna.

Programm, mida kiriku esindajad võiksid edasi kanda kõike maailma minnes, kaasa arvatud poliitikas. Tõeliselt mõjuv ja usutav on läbi aegade olnud ikka nende kristlaste tunnistus, kes ka oma argipäevatöö ja suhtumisega on saanud maailmale head eeskuju anda. Meie ühiskond ja selle otsustajad vajavad enda kõrvale selge pilguga kristlasi rohkem kui kunagi varem. Taunitav peab olema see, kui vaimulik läheb poliitikasse põhjusel, et oma kirikule või kogudusele mingisuguseid rahalisi vahendeid välja kaubelda.

4. Tänase majandusliku olukorra jätkudes ei ole sotsiaalsed garantiid kaugeltki tagatud. Ei maksa uskuda neid, kes näiteks lubavad pensioni oluliselt tõsta töötasude arvelt. Meil on 1 pensionäri kohta ainult 2 töötavat inimest ning see suhe muutub kiiresti töötajate kahjuks.

Lahendus saab olla kõikide erakondade koostöös meie energeetika ümberorienteerimises, nii nagu üldjoones valitses üksmeel Euroopa Liitu astumisel. Samamoodi on vaja kodu ja pere toetada viisil, kus erinevad põlvkonnad taas koos elavad vähemalt 2 korda säästlikumas kodus kui tänased uusehitised.

Sellist eluviisi kavatseme riiklikult toetada pangalaenu kustutamise läbi iga pereliikme pealt. Sarnane «kodukava» soodustab nii rohkemate laste sündi kui ka elamist koos vanavanematega.

Piltlikult on nii, et Rohelised tulevad väljast ja ütlevad toas tapeedimustri üle vaidlevatele erakondadele, et maja vundament on ühest nurgast vajunud ning alustada tuleb hoopis selle remontimisest. Toa sisustus pole sugugi ebaoluline, kuid kõigepealt tuleb sein ära toestada, et uusi pragusid ei tekiks ning ka lühter peab laes terveks jääma. Alles siis, kui need asjad korras, saame kordades enam raha kulutada sotsiaalteenustele, tervisele ning haridusele.

5. Põhjendasin juba ülal. Lisada võib, et tööpõld laieneb uute väljakutsetega. Kogudus võidab, sest valituks osutumisel elan oma talus kihelkonna territooriumil ning jään kogudusetööle edasi, kuid ilma palgata. Samade vahenditega palgatakse teine vaimulik lisaks.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)