Vaimulike konverentsil mõtestati vaimuliku ametit

01.02.2006 | | Rubriik: Määratlemata


Konverentsi esimesel õhtul süüdati misjonäride meenutuseks ja südamete sidumiseks küünlad.  Nende tuli soojendab ka Tanel Otsa, Jaan Tammsalu ja Rene Reinsood.

24.–25. jaanuarini Võrus Kubija hotellis toimunud vaimulike konverents kandis pealkirja «Kutsutud ja seatud». Konverentsil, millest võttis osa üle 90 vaimuliku, vahetati mõtteid vaimuliku ameti üle algkristluses, luterluse alguspäevil ja tänapäeval, vaimulike toimetulekust nii hingehoidlikus kui ka materiaalses mõttes ning demokraatliku ja autoritaarse juhtimise vahekorrast EELKs.


Konverentsi tööd juhtisid Marko Tiitus ja Jaak Aus.

Konverentsi juhatas sisse peapiiskop Andres Põder, kelle hinnangul saab vaimulikku ametit kirjeldada neljal moel: seesmise kutsumuse, isikliku entusiasmi ja andena; apostellikust suktsessioonist tuleneva praktilise kutsumuse ja meelevallana; organisatsiooni ametnikuna, kus vaimulik on lihtsalt korralik tööinimene oma töökohal; ning viimaks vaimuliku kui maksimalistina, kes ühendab endas kõik mainitud rollid.

Peapiiskopi arvates on vaimulikud individuaalselt tugevamad pigem ühes kui teises rollis, kuid vaimulikkond tervikuna suudab katta kõiki neid rolle ning omab seetõttu ka jumalariigi töö realiseerimiseks vajalikku sünergiat.

Võru praostkonna praost Andres Mäevere nentis oma tervituskõnes, et luterlikus kirikus ei tohiks saada vaimulikust isik «Jumala ja paavsti vahepeal», vaid vaimulik peaks olema «eelkõige vend, kellel on küll erivolitused ja -ülesanded, ka palju suurem vastutus Jumala ees, kuid mitte midagi enamat».

Vaimuliku ameti kujunemine

Valga praostkonna praosti kt Vallo Ehasalu kõneles vaimuliku ameti kujunemisest algkoguduse päevil ning nentis, et Uue Testamendi aegset kirikukorda pole tänasel päeval enam kusagil reaalselt olemas. Algkoguduses oli kristlastele kõige olulisemaks ametiks misjonäri- ja prohvetiamet, kusjuures viimase puhul oli pigem tegemist anniga, mitte eesõigusega.

Piiskopi amet tulenes koguduse varahaldamise vajadustest ning presbüteri amet ja ordinatsioon juudiusust. Algkristluses peeti diakoni ametit presbüterist tähtsamaks, sest diakonit peeti Kristusele kõige lähemal olevaks ning presbüterid tegid oma tööd kollektiivselt.

Paldiski koguduse õpetaja Jaan Lahe kõneles ameti mõistest luterlikus õpetuses. Martin Lutheri õpetuses võib täheldada dilemmat, kus ühelt poolt kõikide usklike preesterluse tõttu ei tohiks nõudagi ilmikute kuuletumist kiriklikule hierarhiale, teiselt poolt on vaimulik amet siiski Jumalast seatud.

Vaimulikud erinevad ilmikutest ameti ja pühaduse poolest, kuid nad ei kujuta endast ontoloogiliselt ilmikutest kõrgemal asuvat seisust. «Ametite hierarhia sisseviimine kuulub kiriku välise kuju juurde ning seda ei saa käsitleda jumaliku seadusena,» leidis Jaan Lahe, kelle mitmed seisukohad tekitasid konverentsil elavat arutelu.

Lahe nentis ka, et protestandina ei saa ta tunnistada ühtki ajatut ja kontekstitut dogmat, kuna «protestant on inimene, kes ei saa mitte millelegi inimlikule omistada jumalikkust». Dogmade sõnastus on «inimlik formuleering, mida me peame õigeks», kuid mis «ei saa pretendeerida pühakirja tasandile».

Vaimulike tunnustusvajadus

Vaimulike hingehoiust kõnelenud Tartu praostkonna vikaarõpetaja Naatan Haamer toonitas, et kõige tähtsam tööriist, mille eest kirikus hoolt tuleb kanda, on vaimulik ise. Eristades Abraham Maslow viit inimvajaduste tasandit (füüsilised, turvatunde, kuuluvuse, tunnustuse ja eneseteostuse vajadused) väitis ta konverentsil toimunud töörühma tulemuste põhjal, et vaimulike suurimaks vajaduseks on tunnustusvajadus.

Vaimulike läbipõlemist võivad soodustada nii ebarealistlikult kõrged ootused oma töötulemuste suhtes kui ka olukord, kus vaimulik kas ei taha või tal ei ole, kellega jagada vastutust.

Vaimulike elatustase

Vaimulike töötasudega seotud probleemidest kõnelenud Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu nentis, et keskselt napib palgatoetuste jagamiseks ressursse, samas on EELKs Soome normide järgi vaid üks selline kogudus, kellele toetust maksma ei peaks. Statistilisi andmeid välja tuues nentis Tammsalu dilemmat, et ligi pooled EELK kogudused maksavad palkadeks vähem kui Eesti riik maksab pensionäridele, samas kulutab kirik oluliselt rohkem raha kinnisvarale kui palkade maksmisele.

Ühe lahendusena pakkus ta välja, et Usuteaduse Instituut võiks tulevikus oma õppetööd teha mõnes talus, UI praegust hoonet võiks rakendada tulutoovamalt ning UI võiks õpetada tulevastele vaimulikele ka ellujäämiskursusi.

Vaimulike elutöö tasust kõnelenud assessor Urmas Viilma soovitas kogudustel tõsta vaimulikule makstavat palka, vähendada erisoodustusi (tasuta elamisvõimalus koguduse ruumides jms) ning soovitas vaimulikel soetada endale isiklik eluase (vajadusel pangalaenu abiga).

Viilma hinnangul sõltuvad isiklikust eluasemest emeriitvaimuliku elamistingimused ning palga suurusest laenumaksevõime, riiklike toetuste määr ja kogutava pensioni hulk. Kui kogudus tagab prii elamise ja muud soodustused, kuid maksab miinimumpalka, siis võib pensioniikka jõudes vaimuliku elatustase olla kordades väiksem kui teiste elualade (kooliõpetajad jt) inimestel.

Napib autoritaarsust või demokraatiat

Kirikuvalitsuse liikmetega läbi viidud intervjuus leidsid kõik küsitletud üksmeelselt, et kui mainitud probleem üldse eksisteerib, siis pigem on juhtimises autoritaarsust liiga vähe, liiale on mindud demokraatiaga või on probleemid sootuks kommunikatsiooni ja mõistmise tasandil.

Jaan Lahe ja Saarte praostkonna praosti Veiko Vihuri vahel toimunud väitluses nentis esimene siiski, et olukord EELKs on kaldu autokraatia suunas. Lahe ja Vihuri väitlesid tuliselt ka teemal, milline on traditsiooniline Eesti luterlus.

Vaimulike konverentsi uude juhatusse valiti Marko Tiitus, Vallo Ehasalu, Katrin-Helena Melder, Ove Sander ja Jaan Tammsalu.

Alar Kilp

27 Kommentaari artiklile “Vaimulike konverentsil mõtestati vaimuliku ametit”

  1. Külaline ütleb:

    Hea ja asjakohane ülevaade. Aitäh!

  2. Külaline ütleb:

    Loen Eesti Kirikus avaldatavat suure huviga.Ma lausa imetlen EELk s toimuvat,Piiskoppe ja noore ning noorima põlvkonna ilmselgelt kiriklikku hoiakut.Ajal,mil mina UI´s õppisin ja selle kõrgkooli summa maximum sufficit ka lõpetasin, polnud sedalaadi asjad mõeldavad. Vaimulik, kes oleks riskinud armulauaga jumalateenistust missaks nimetada, oleks ilmselt vaimulikust seisusest välja heidetud.Avalikkuse ees enda ristimärgiga õnnistamine oli rangelt taunitav – ei aidanud ka viitamine M. Lutheri Väikesele Katekismusele. Albast ja stoolastei tasunud isegi unistada – tean vähemalt kahte juhust, kus seda teinud vaimulikud vaibale käsutatija karmilt korrale kutsuti.Kui konverents vaimulikst ametist üldse toimuda oleks saanud, siis oleksid praeguse enamiku aqrvamused lihtsalt maa sisse tambitud ja nende edasine tegevus vaimulikena tõsisesse ohtu sattunud.UIś selline katse tehti ja toonaaed tudengid peaksid mäletama, millega see lõppes.Nüüdseks on terve mõtlemine ning sola fide ja sola scriptura printsiibid taas au sisse tõstetud ja Jumal tänatud, et see niimoodi on!Mõtlemiseks kristlust ning kõike sellest johtuvat t õ s i s e l t võtvatele endistele ametivendadele tooksin ühe tõsielust võetud tõiga-
    Eesti Vabariiki ei taastanud ei “hallipäine, sirge seljaga ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees” ega Eestimaa “issi” Edgar Savisaar.Tallinnas, kuid arvatavasti mujalgi, ei möödunud ü k s k i Tallinna Eesti Komitee ning Tallinna Koostöötoimkonna korraldatud rahvakoosolek ilma, et lõppedesei oleks palvetatud Meie Isa ja Óle tervitatud Maarja palveid ni
    ing rahvas luges mürinal kaasa. Pärat palvet ünnistas vaimulik rahvast.Toona teadsid eestlased, kust abi otsida ja liberaalitsevad nutunaistest härduslikud “demokraadid” pidasid oma “musikesed” targu kinni – nüüdseks on nad ilmselt taas julgust kogunu
    Soovin ja palun teile,head EELK piiskopid,ametikandjad ja ilmikud, kes te meie Issand Jeesus Kristuse ilmutust tõsiselt võtate, Jumala armu ja Maarjamaa Ema mõjusat eestpalvet. Armu teile ja rahu`
    !

  3. Külaline ütleb:

    Jagan Kalle Lindi rõõmu ja juubeldamist – tänu noorte ametivendade usujulgusele on meie kirikuelu muutunud tõeliselt postmodernistlikult huvitavaks ja tänapäevaseks (postmodernism – siit nurgast ja sealt nurgast, keskpõrandale kokku). Kui kaunid uued missarüüd, kui palju uusi vagadusvorme! Kui vahva, tore ja hea! Järgmise konverentsi võiks korraldada Vatikanis.

  4. Külaline ütleb:

    pühad ja vee pühamad omas vääramatus teadmises usust, elust ja usuelust

  5. Külaline ütleb:

    Jutt hea aga jalavarjud kehvad. Kõik lohiseb vanaviisi edasi, uute paikadega püütakse vana lähkrit parandada.

  6. Külaline ütleb:

    Inspirereerituna K. Lindi kommentaarist tuletasin meelde ühe vana luuletuse:

    Läks krüpti üks me liitlane,
    hakkas krüptis katoliiklaseks,
    suudles altarit ja risti ette lõi,
    end rõivastega ehtis, pidas “püha missat”,
    kõik armulauajäägid hoolsalt ära jõi,
    end preestriks kutsus või siis pühaks isaks.

    Ei kogudust, ei ministranti olnud temal vaja,
    sest vastu laulis krüpti õõnes kaja.

    Peatse kohtumiseni Vatikanis preestrid ja preestRinnad:)

  7. Külaline ütleb:

    Inspirereerituna K. Lindi kommentaarist tuletasin meelde ühe vana luuletuse:

    Läks krüpti üks me liitlane,
    hakkas krüptis katoliiklaseks,
    suudles altarit ja risti ette lõi,
    end rõivastega ehtis, pidas “püha missat”,
    kõik armulauajäägid hoolsalt ära jõi,
    end preestriks kutsus või siis pühaks isaks.

    Ei kogudust, ei ministranti olnud temal vaja,
    sest vastu laulis krüpti õõnes kaja.

    Peatse kohtumiseni Vatikanis preestrid ja preestRinnad:)

  8. Külaline ütleb:

    kui “isa maarika” on mõni luteri vaimulik või teoloog, siis kumab tema kommentaarist kummalist alaväärsustunnet: justnagu oleks selles midagi erilist või imelikku, kui luterliku kiriku vaimulik missat peab ning teda preestriks nimetatakse! tõeline luterlus on end alati mõistnud kui püha, apostellik ja katoolne kirik …

    kui “isa maarika” on aga mõni muu-usuline, siis on tema kommentaar lihtsalt taktitundetu …

    nende olematute riimidega vemmalvärsside “väärtust” ei hakka ma üldse hindama …

  9. Külaline ütleb:

    Igaühel on õigus arvamusele, ka taktitundetule. Kes võtab endale tunnetes ja arvamustes taktilööja raske kohustuse?

  10. Külaline ütleb:

    sydametunnistus võiks võtta … aga kui pole ei sydant ega tunnistust …

  11. Külaline ütleb:

    Armsad lutterlased, no missassja te mängite liivakastis. No ei tunnista katoliku ja õigeusu kirik teie pühitsust, no ei tunnista. Paraku kõige kõvemini karjub, et võtka varas kinni, tavaliselt varas ise. Aga katoliku kirikusse tagasi te ei lähe ju, muidugi ei lähe, muidu olete kõik üleöö töötud, saadetakse hispaaniast ja poolast omad mehed teie asemele. Ja seda te teate isegi.

  12. Külaline ütleb:

    paljud inimesed ei tunnista ka Jumala olemasolu – kas peaksime oma “liivakastimängud” lõpetama?

    see, mida katoliku või õigeusu kirik arvavad, on nende mure, mina luterlasena olen kindel, et kuulun pühasse, apostellikku ja katoolsesse kirikusse ning minu kiriku vaimulikel on kehtiv pühitsus

  13. Külaline ütleb:

    Oi see on väga lihtne, Jumala olemasolu või olematus on mõlemad hüpoteesid, kusjuures olematus ei karista ega premeeri meid millegi eest, Jumal võib teha aga nii ühte kui teist. Tark inimene on lihtsalt ettevaatlik. Jumala uskujaile jääb aga väga palju ruumi ka liivakastimängudeks.
    See on vanade kirikute formaat, et kirik peab olema apostlik ja katoolne, mille taga on olnud pärast 315 aastat jätkuva järjekindlusega riikide kirikute kemplemine võimu ümber, mis on Kristuse enda seatud reeglite järgi olnud alati ebakristik. Püha Vaim on tahtnud alati seda, mida võimulolev partei, kes on siis vastavalt ka ajaloo tagantpoolt ettepoole ümber kirjutanud. Mulle paistab, et te pole ajaloost midagi õppinud.

  14. Külaline ütleb:

    sorry, see kast millesse kirjutada on nii kitsas, et oma tekstist ei saa ülevaadet. “kes on siis ka ajaloo oleviku vajaduste järgi mineviku ümber kirjutanud”

  15. Külaline ütleb:

    “Isa”Maarika kuulub ilmselt nende õnnetutenaisolendite hulka, keda endistel aegadel ekslikult ordineeriti.Tema pila on mõistetav -mängus on mure leivatüki pärast. Muide,”isa”,leidke mulle Pühast Kirjast kasvõi ÜKSAINUS naissoost preester,siis võimerääkida.Vatikanis me ei kohtu, mina olen ratastoolis ja “isasid” sinnaei lasta.Ja veel – kadedus on üks seitsmest surmapatust, niisiis õnnistatud meeleparandamist.
    Kiisututel…soovitan lugeda II Vatikani kiriukogu oikumeenika dekreeti, ehk saab mõni asii selgemaks. PAX!

  16. Külaline ütleb:

    Saite nüüd! Kalle Lindil on alati õigus! Paks!

  17. Külaline ütleb:

    Nimi “Isa Maarika” oli nupp, mis pidi vallandama krüprokatoliiklaste skisoidse olemuse nende endi suu kaudu.
    On ka muid nuppe, kuid nagu näha toimis see hästi. Vabandan kõigi naisvaimulike ees.
    Pühitsuse kehtimisest ja pühitsuse olemusest võib ju rääkida, aga kogu jutt on vaid krüpti kõmisev kaja, kui selgub, et oma kiriku sees ollakse selle pühitsuse kehtivuse suhtes väga valiv. Tuleb välja, et EELKs “endistel aegadel ekslikult ordineeritud” 38 naisvaimulikku vajaksid nagu väljavabandamist?!

  18. Külaline ütleb:

    nimi “isa maarika” kõneleb vaid seda kasutava kommentaatori lapsikusest ja alaväärsuskompleksist …

    muide, kes need “krüprokatoliiklased” on? ei, ma ei nori kirjavea kallal, räägi parem, kes on “krüptokatoliiklased”

  19. Külaline ütleb:

    Ma suisa põlgan anonüümkirja autoreid.
    Kui inimesel on julgust midagi öelda või mõelda, siis olgu ka julgust oma nimi selle juurde kirjutada.
    Suur tänu Kalle Lindile, kellele siinkirjutajaist ainsana selle auväärse ajalehe lugemisest ka midagi külge on jäänud.

  20. Külaline ütleb:

    Vabandust. Ma muidugi olen veendunud, et Kalle Lindi oli ka enne ajalehe lugemist aus inimene. Mida paraku nende teiste kohta öelda ei saa.

  21. Külaline ütleb:

    Tulge mõistusele ja parandage meelt, Jaan Nuga on Issanda vits! Kui teid isegi peale oma nime lisamist taga kiusama hakatse ja põlgusega ümritsetakse, lohutage end mõttega, et võitlesite oma veendumuste eest. Jaanile jõudu põlgamise raskes töös.

  22. Külaline ütleb:

    Meenub jutt mehest, kes oma laulatatud naise pärast häbi ja alaväärsustunnet kanntas ja salaja naabrinaist vaatas, teda idealiseeris. Naabri leib pidi ka maitsvam olema, nõnda ka siis teistes konfessioonides kõik püham, järjepidevam ja üldse parem.

  23. Külaline ütleb:

    Sisult luterlik, vormilt katoliiklik.

  24. Külaline ütleb:

    Vanasti nõuka armees pidi sõduritõotuse rikkujat tabama üldine hukkamõist ja kogu töörahva põlgus. Siin olen ära teeninud ainult Jaan Nuga põlguse, noh seegi tähelepanu.
    Tore, vähemalt tuli natuke tuld ka. Muidu on EKs ainult “tillulillu oi kui armas” kommentaarid. Aga Lindi Kaldele ütlen niipalju, et lugegu Razingeri”Dominus Jesust” ja ega ka II Vatikas luterlikku vaimuliku ametit ikka ei tunnistanud küll, nii et eks need luterlased ikka ühed teisejärgu tegelased ole. Aga põlata ei maksa nüüd nii väikeste asjade pärast nagu siin jutuks küll kedagi.

  25. Külaline ütleb:

    Eks oli neid kõrgesti haritud eesti vaimulike kooskäimisi ka Karl Reitsi ja Matvei Kaarepi päevil. Palju kiidukõnesid,kirjutisi,aktuseid,raamatuid,ausambaid..jne.Karli aga peeti valeprohvetiks ja ta kirjutas:”1930a.tehti mulle avalikult takistusi palvelates ja kirikutes rahvale Jumala püha nõu ja tahet kuulutada.”Ja kui teda Jumala Sõna kuulutamise pärast ikka ja jälle arreteeriti siis kirjutas ta :”Ilmalike inimeste ja valgustamata paganate poolt vanglas leidsin ma arusaamist.Nad ütlesid mulle :”Meie oleme süüdlased ja peame kinni istuma,aga temal pole ju mingit süüd!Jumala sõna kuulutamine on ju lubatud!Niisugust tagakiusamist on kergem kannatada,kui vaimu poolest pimedaks jäänud usklike tagakiusamist!”Eestlaste vaimne valvsus oli tookord kiiresti uinumas.Saatan kasutas efektiivselt eesti riigiisade jumalatust ja kehtestas kirikutes religioosse maffia ,kes ei tundnud ära Elava Jumala häält.Hariduse ,kultuuri ja rahvustunde ülistamine kulmineerusid aga Jumala osatähtsus neil üritustel vähenes. Inimesed tahtsid kuulata ainult häid ja magusaid jutlusi Jumala armastusest.Usuti,et armulaual saab patud andeks ja armust usu läbi õndsaks-elada võib aga nii kuidas rahakott kannab.Kiriklikud tähtpäevad,pulmad, ristimised,leerid ja matused ,olid muutunud suurteks jooma ja tantsutrallideks.Neid ,kes seda hukka mõistsid,peeti lahkusulisteks või imelikeks.Prohvetite käest oodati ainult häid kuulutusi ja üldse…”Meil ju on juba oma Tammsaare “Tõde ja Õigus” ja miks laseb Jumal selliseid Reitse ja Kaarepeid meie surnuaia ilu ja rahu rikkuda?”See on ainult Jumala armu ime et ta seda, oma uskumatuse ja kangekaelsuse pärast, ühest orjapõlvestteise komberdavat väikerahvast pole kui prügi maapealt ära pühkinud.Paistab et eestlased ei mõtlegi kaineks saada ja oma jumalatute esivanemate needuserattast välja pääseda.Reitsi viimase ilmutuse sees olid sõnad:”Paluge Jehoova Jumalat,kes on loonud taeva ja maa ja veeallikad!”Oma kallistele prohvetitele tänu ja palvetega mõtlemise asemel püstitab see ennast targakspidav rahvas kultuurselt kiviidoleid neile ,kelle rumaluse ja usupimeduse läbi nende esivanemad saadeti siberisse ja kellede Jumalatu kõrkus ja südametus kutsus kohale veel ühe Jumala karistuse.Puhastus algab Jumala kojast!Ja kui usklikud ei ela oma südames asuvat Jeesust välja nende igapäevases elus,siis saatan elab ennast välja presdendilossi katuselt allapissivate laste kaudu!Puhastus algab Jumala kojast!Ka Reitsi päevil korraldasid Nikodeemused oma Sanhedrini taolisi kokkutulekuid ja prohvet tegi oma päästetööd ja tervendamise imesid väljaspool kirikuid. Sest kirikutesse teda ju ei lastud!JUmal anna tarkust eesti kirikutele ,”Sest rahvas või kuningriik,kes sind ei teeni,hukkub,seesugused rahvad rüüstatakse sootumaks!”(Jesaja 60:12)

  26. Külaline ütleb:

    Kas EELK-l on üldse veel mingit lootust??? Paistab, et veel 10 aastat ja see kirik on täielikult new age’istunud.

  27. Külaline ütleb:

    Liiga vähe infot nii olulisest sündmusest. Ärge salatsege, kirjutage, meie tahame ka teada. Mis te ilma meie, ilmikuteta, küll peale hakkaks?

Kristus ütleb: Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise! (Mt 11:28)