Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Vaimulike konverents kui allikas

/ Autor: / Rubriik: Määratlemata / Number:  /

Vaimulike konverentsi juhatus ja selle esimees Marko Tiitus on teinud head tööd, et vaimulikud ennast kolme konverentsipäeva jooksul hästi tunneksid. Foto: Anna-Liisa Vaher

Tänasega lõpeb esmaspäeval alanud vaimulike konverents – meie kiriku vaimulike oodatuim üritus, mida peeti Audru lähedal mere ääres villa Andropoffis.

Jaan Kiivit on öelnud, et Audru kirik on Eesti kõige külmem kirik. Seda said osavõtjad sõna otseses mõttes omal nahal tunda armulauaga avajumalateenistusel, kus teenisid Pärnu praostkonna vaimulikud ja jutlustas praost Enn Auksmann. Hoolimata pühakoja miinus­kraadidest, külmetavast ninaotsast ja varvastest, saadi kosutust sellest, mida jumalasõnal pakkuda on.
Tulekustutamise asemel
Peapiiskopi poolt välja kuulutatud ristimise teema-aastatele 2007–2009 mõeldes oli vaimulike konverentsi juhtmõtteks ja peateemaks valitud «Uue elu allikale».
Vaimulike konverentsi juhatuse esimees Marko Tiitus pidas selle aasta teemavalikut õigeks. «Kui vaadata konverentsile tulnute hulka, ei jäta ristimise teema kedagi külmaks, sest muidu ju inimesed ei tuleks. Muidugi on neid, kes ütlevad, et oluline on omavaheline suhtlemine ja õhtune saun – päris kindlasti see nii ongi, aga ma olen ka seda meelt, et kui teema tunduks täiesti kauge ja mittemidagiütlev, siis võiks ju ka kuhugi mujale sauna minna,» kommenteeris Marko Tiitus, kes peab ristimise teemat väga oluliseks.
«Nagu peapiiskop oma tervituses konverentsi avamisel ütles, et kui me suudame selliste oluliste ja fundamentaalsete küsimuste juures olla ja neid tõsiselt võtta, siis me võib-olla suudame paremini kirikus ka nn sekundaarseid probleeme lahendada.
Me oleme sageli ametis n-ö tulekustutamisega, meil on palju põletavaid probleeme: kust saada rohkem raha, kuidas seda jagada, kuidas midagi remontida, erinevad personali probleemid, aga ilmselt oleks meil vaja hoopis rohkem imetleda ja imestada, arutleda ja rõõmustada nende teemade üle, kust meie usk ja eksistents üldse alguse saab, kust ta toitub. Kogu kirikul oleks vaja niisuguste olemuslike teemade juures olla,» rõhutas Marko Tiitus.
Kord aastas üheskoos
Konverentsi päevakorra ülesehituses on välja kujunenud teatud süsteem. Peeti neli akadeemilist ettekannet. Avaettekande ristimise teoloogiast ja praktikast pidas peapiiskop Andres Põder. Teoloogiadoktor Arne Hiob lähenes ristimise küsimusele süstemaatilise teoloogia ning magister Ingmar Kurg oikumeenilisest aspektist. Teoloogiadoktor Kaido Soomi ettekanne puudutas ristimise ja konfirmatsiooni suhet.
Peapiiskop tõi ettekandes välja mitmeid praktilisi rõhuasetusi, millele vaimulikud peaksid mõtlema, näiteks kodukülastusi seoses ristimisega.
Seminarides arutletu lähtus ristimise praktilisest küljest ja teemasid oli seinast seina; näiteks see, milliseid Piibli tekste kasutada ristimisel, kuidas ristitavaid ette valmistada, ristimise järeltöö, esimene armulaud. Kümnel teemal seminarides arutletu võetakse täna kokku paneeldiskussioonis. Vabamas vormis töötubades kõneldi lõbusatest lugudest, mis on seotud ristimisega, ja viidi läbi ka piibliteemaline mälumäng.
Konverentsi ees olid seekord intervjueeritavatena kiriku asutuste juhid. Taolised intervjuud on ka eelnevatel aastatel hästi vastu võetud, sest seeläbi õpitakse erinevaid teemavaldkondi (ka erinevate ametite pidajaid) paremini tundma.
Vaimulike konverents on kahtlemata kiriku esinduslikem ja oodatuim üritus, tuues kord aastas kokku sadakond vaimulikku. Seda kinnitas ka Marko Tiitus, kes koos juhatuse liikmetega oma põhitöö kõrvalt aasta suurüritust korraldab. «Kirikutöös on vaimulike konverents olnud minu jaoks üheks aasta tipphetkeks. Omavaheline õhkkond ja osadus on paremaks läinud, inimesed tulevad meelsasti kokku. Ma usun, küll, et vaimulike konverents on üks neid asju meie kirikus, millega võib päris rahul olla.»

Sirje Semm