Esileht » Arvamused » Artikkel »

Väiksed vargad ja suured vargad II

12.10.2005 | | Rubriik: Artikkel

Viimaste nädalate skandaalid on korduvalt tõstatanud küsimuse, milline minister peaks tagasi astuma? Kas kaitseministri asemel oleks pidanud taanduma keegi teine?Pärast Lihula mälestuskivi relvastatud grupiviisilise röövi võimalikku korraldamist Vabariigi Valitsuse poolt ei ole ilmselt enam ühtki põhjust mõne ministri tagasiastumiseks. Kui juba I astme kuritegu on tolereeritav, siis virisemine mingite punasärkide või ministri juhitud rahaeralduse üle «omadele» on lihtsalt väiklane. Õiguskorra taastamiseks peame varsti konsulteerima Lukašenko ja Türkmenbašiga.

Usaldusväärsuse kahjustamine

Pärast seda, kui kohtunik Aita Rajavere tunnistas Lihula mälestuskivi vallasasjaks, on Vabariigi Valitsuse 2.9.2004 korraldus 649-k sisuliselt õigustühine.

Seega pandi mälestuskivi riigi omandiks kuulutamise, mälestuskivi kaitsjate vastu jõu rakendamise ja kivi salastatud asukohta viimisega toime tegu, milles võib kahtlustada grupiviisilise relvastatud röövi tunnuseid.

Rõhutada tuleb, et valitsus mitte ei otsustanud kivi «teisaldada», vaid kuulutas selle enda omandiks (vt 2.9.2004 otsus 649-k); pärast riigi maalt teisaldamist ei antud kivi üle kohalviibivatele omanike (valla) esindajatele; mälestuskivi äraviimise takistajaid peksti kumminuiadega.

Kuivõrd sündmuste kavandamise ja elluviimisega olid seotud ühiskondliku korra tagamiseks ja kodanike abistamiseks ellukutsutud riigiasutused – Vabariigi Valitsus, Päästeamet, Politseiamet –, kahjustati oluliselt Eesti Vabariigi usaldusväärsust riigi kodanike silmis. Seda kahju ei saa hüvitada kivi «riikliku» paigaldamisega Lagedile.

Olen oma kahtluste kontrollimiseks pöördunud prokuratuuri. Loodetavasti ei saa ma sealt inspektor Kukekese stiilis vastust, et «kõik oli seaduslik». Taolisel juhul oleksin ka mina õigustatud piiramatult käsutama või omastama minu maal seisva võõra auto. Samuti võiksin paluda politseilt jõulist kaitset senise omaniku võimaliku sekkumise eest.

Seadusega antud raamid

Mõistan täielikult, kui keeruline on prokuratuuril uurida Vabariigi Valitsuse liikmete võimalikku ebaseaduslikku tegevust ning seda, milliseid õiguslikke ja poliitilisi tagajärgi see võib kaasa tuua.

Kuid Vabariigi Valitsusel ei ole ega saagi õigusriigis olla õiguslikku eriseisundit, kuna seadused kehtivad ühtviisi kõigi kohta.

Valitsus põhjendas oma käitumist sellega, et mälestuskivi kahjustas Eesti Vabariigi rahvusvahelist mainet. Kuid õigusriigis ei saa ega tohi õigusrikkumist õigustada poliitiliste vm motiividega. Mälestuskivi oli püstitatud kohaliku omavalitsuse kui kalmistu haldaja loal kalmistule kui mälestusmärk surnule.

Tuleb rõhutada, et kalmistule püstitatakse pidevalt hauatähiseid ning mälestuskive, näiteks vahetas Vene Föderatsiooni saatkond Lihula kalmistul ilma eelneva kooskõlastuseta välja mälestustahvli teisel mälestuskivil.

Kui valitsusel tekkis soov kaitsta riigi kui omaniku huve kalmistule paigaldatud mälestuskivi küsimuses, siis tulnuks tegutseda seadusega ette nähtud raamides.

Suured sulid sõidavad tõllas

Et Vabariigi Valitsus oli teadlik oma seaduslikest võimalustest küsimust teisiti lahendada, sellest tunnistab tolleaegse siseministri Margus Leivo ütlus ajalehele Postimees antud intervjuus: «Jah, seda kivi saanuks kindlasti eemaldada Lihulast ka teisiti, kuid siis võtnuks see ääretult kaua aega ning kardan, et teisiti seda küsimust lahendades seisaks see sammas seal tänaseni.» (PM 02.09.2005)

Vabariigi Valitsuse otsus ja selle vägivaldne täideviimine on riivanud põhiseadusega tagatud õigust riigi ja seaduse kaitsele ning kaitsele riigivõimu omavoli eest (PS § 13), õigust isikupuutumatusele (PS § 20), õigust omandi puutumatusele (PS § 32), rääkimata sõna- ja mõttevabadusest.

Kahjuks ei kasutanud Vabariigi Valitsus enda omanikuõigusi kaitstes põhiseaduslikku õigust pöörduda kohtusse (PS § 15).

Võib tunduda kummaline, aga kogusummana võivad kohukesed, majade ja laevafirmade ostud ning riigipanga juhi mälukaotus kujutada ohtu põhiseaduslikule korrale. Seda juhul, kui poliitikute ringkäenduse tõttu pädevad juurdlusorganid ei soovigi uurimist alustada.

Praegu valmistatakse «võllaid» vaid altkäemaksu võtnud liikluspolitseinikele, suured sulid alles sõidavad tõllas.

Illimar Toomet

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)