Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Vaikimine oleks vale

15.06.2016 | | Rubriik: Ühiskond

See paviljon pole konvendiaia rohelusse rajatud vaid esteetilistel kaalutlustel, vaid on mälestusmärk kommunismiohvritest fiiliatele. Liina Raudvassar

Juuniküüditamise 75. aastapäeva tähistades pühitseti eile, 14. juunil Tartus üliõpilaskorporatsiooni Filiae Patriae konvendimaja aias mälestusmärk neile 29 organisatsiooniliikmele, kes nõukogude võimu poolt vägivaldselt Siberisse küüditati.
Unustada ei saa ning vaikida oleks vale, jäi kõlama mõte mälestuspaviljoni avamiselt. Nii nagu üle Eesti, linnades ja maapaikades, mõeldi ka ülikoolilinnas eile, juuniküüditamise aastapäeval, kommunismiohvritele. Neile, kelle «süüks» oli olla eestlane ning oma riigi vastutustundlik kodanik.
Korp! Filiae Patriae konvendiaias avati selle kurva tähtpäeva puhul paviljon, mille seinale on graveeritud 29 isamaa tütre (ladinakeelne nimi Filiae Patriae tähendab «isamaa tütred») nimed ja read Hando Runneli luuletusest «Üks väga vana rahvas»: … me olla elus, me päevad olla veel ees. Ning seda õnne kuuldes meil olid silmad vees.
Monumentaalse rotundi kavandi autor on vilistlane Liisa Nõmmiste, kes võitis vägivaldselt Siberisse viidud fiiliate mälestusmärgi konkursi, kuhu laekus kaheksa võistlustööd. Idee teostas ARS Metallitöö OÜ, töö maksumuseks kujunes 9400 eurot, mis saadi kokku liikmete annetustest.
Mälestusmärgi pühitses vilistlane, Haljala koguduse õpetaja Margit Nirgi, kes oma kõnes, mille aluseks valis kirjakoha Ps 23:4, tunnistas, et «nende inimeste kannatused on meile vaid aimatavad, kuna meid on sellest säästetud». Mis aitas meie rahval toime tulla nendes katsumustes, küsis õpetaja Nirgi ja vastas, et taevase Isa kohalolu. Kõik külmale maale saadetud fiiliad olid ristitud koguduseliikmed.
1940. aastal kuulus korp! Filiae Patriaesse 380 naist, kellest vangistati 1941. aastal kolm liiget ja küüditati sama aasta 14. juunil 23. Üks liige vangistati 1945, üks 1948 ja 1949. aasta märtsiküüditamisel saadeti Siberisse üks liige. Kokku küüditati või vangistati 29 fiiliat ehk 7,5% liikmeskonnast.
Memento nimekirjadest saab ülevaate, et kolm inimest suri 1941–1942, üks liige hukati 1942. Enamik viidutest naasid kodumaale ning paljud neist said osa ka 1920. aastal loodud ja 1940 keelustatud korporatsiooni taastamisest 1989. aastal. Aga olgu vabas Eestis või võõrsile küüditatuna, ikka pidasid nad kalliks oma lipukirja «Eesti tütar, eesti kodu tugevasti seotud olgu!».
Liina Raudvassar

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)