Esileht » Arvamused » Arvamus »

Väikese riigi suur võimalus

29.05.2002 | | Rubriik: Arvamus, Juhtkiri

Eestlastel on taas kord põhjust rahuloluks. Laupäeval Saku suurhallis peetud 47. Eurovisiooni lauluvõistluse järel võivad tegijad uhkusega öelda: ära tegime.
Kui lauluvõistluse saatejuhtide Annely Peebo ja Marko Matvere e-kalambuuri jätkata, siis võiks öelda, et eestlastel läks Eurovisioonil hiilgavalt: eestlaste naaber (Läti laulja Marie N) võitis esikoha, eestlastest lauljad said teise koha (Malta artisti Ira Losco taustlauljad olid eestlased), eesti laul võitis kolmanda koha. Sama tulemust ennustasid Eestit esindanud Rootsi lauljale Sahlenele ka Eurovisiooni koduleheküljel hääletanud.
Kui Dave Benton ja Tanel Padar aasta tagasi Kopenhaagenis «Everybodyga» Eestile eurolaulu koju kätte tõid, tundus lauluvõistluse korraldamine nii väikese maa, nii väheste ressursside, tehniliste vahendite ja professionaalsete meistrite nappuse tõttu ebatõenäoline. Ometi on pidu peetud ja asjatundjate hinnangul on Juhan Paadam ja lauluvõistluse korraldusmeeskond hiilgavalt toime tulnud. Kõrgtasemel tehnoloogia ja lavastuskontseptsioon saatis hinnanguliselt 100 miljonile Euroopa televaatajale selge sõnumi Euroopasse pürgivast Eestist.
Tuhanded televaatajad laupäeva hilisõhtustes Eestimaa kodudes ei saanud osa sellest fiilingust, mis valitses Saku suurhallis ja hilistel öötundidel Tallinnas. Nemad said nautida veatut ja täpselt teostatud teleülekannet, mis lõpuks kogu lauluvõistluse mõte ongi – anda eetrisse üks väga hea saade.
Nii mõnigi telekommentaator ja ajakirjanik – akrediteerituid oli 1056 – tunnistas, et neile jäid arusaamatuks vaheklippidena eetrisse lastud Eestit tutvustavad muinasjutuainelised «postkaardid» ja eestlaste huumor.
Kui «Kolme põrsakest» on raske seostada kuumade Eesti meeste ehk saunaskäiguga, siis «Kuldkala» oli küll üheselt mõistetav. Noormehe (Jaan Tätte) plaani Neidu (Marika Korolevi) kosida ei kiida Kuldkalake heaks ja soovib hoopis: freedom (vabadus), mille peale Noormees pistab lillekimbu Neiule sülle, valab kalakese akvaariumist vaasi, tormab merekaldale ja laseb kuldse sõbra vabaks. Et see vaheklipp just enne Vene poisteansambli Prime Minister esinemist eetrisse lasti, ei saa olla juhuslik.
Tahtmatult hakkasid seoseid otsima teistegi esinejate ja sõnumite vahel, aga silmatorkavamat oli raske leida. Tegijad olid otsinud parima võimaluse, kuidas end vaimukalt maailmale müüa. Vaheklippides olid ära märgitud nii meie põlised väärtused, uuema aja ilmingud, tegijad omal alal, eestlaste rikkus (mets, käsitöö, kuldsed rannad, puutumatu loodus) kui ka Tartu ülikool kui üks vanemaid Euroopas. Eesti märgi «Welcome to Estonia» maakeelse sõnumi lõputust Eesti külalislahkusest mängis «postkaardile» vilepilliga poiss.
Kui aga Eesti märgi tegijad hõiskasid ammu enne tegu oma headusest nii, et märgi põhisõnum «Paremaks muutmise maa» tähelepanuta jäi, siis Juhan Paadami juhitud eurotiim teadvustas tasa ja targu aetud asja läbi meeliülendavaks peoks vallandunud ürituse läbi sellegi sõnumi. Kord jälle võisime mõelda, et eestlane olla on uhke ja hää…
Sirje Semm, peatoimetaja

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)