Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Vaid ülalt sündinu näeb Jumala riiki

/ Autor: / Rubriik: Jutlus /

Variseride hulgas oli inimene nimega Nikodeemos, üks juutide ülemaid. Ta tuli ühel ööl Jeesuse juurde ja ütles talle: «Rabi, me teame, et sa oled Jumala juurest tulnud Õpetaja, sest keegi ei suudaks teha neid tunnustähti, mida sina teed, kui temaga ei oleks Jumal.» Jeesus vastas talle: «Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni ülalt, ei või näha Jumala riiki.»
Jh 3:1–8

Olen mõnikord sattunud hilisõhtusel või kesköisel ajal mõnda vestlusringi, aga sellisel kellaajal eelistab mu aju magada ega suuda vestlust jälgida. Kuid mõni hilisõhtune või öine palvus, kus keskendutakse Jumalaga kohtumisele, võib olla vägagi hinge kosutav.
Nikodeemos tuli Jeesusega vestlema öösel. Võib-olla ta kartis avalikult valgel ajal naatsaretlasest õpetaja juurde tulla, peljates üldsuse mittekiitvat arvamust. Samuti oli rabidel tavaks kõnelda Jumala suurimatest saladustest just öösiti. Kõik mõistsid, et sellise kõneluse sisuks on taevased asjad.
Nikodeemos alustab vestlust sõnadega «me teame». Tõepoolest, ta on haritud ja tark mees, rohkete teadmistega. Oma teadmiste põhjal ta tunnistab Jeesuse kõrget päritolu ja Tema suurt meelevalda.
Kuid Jeesus selgitab, et teadmistest jääb Jumala ees seistes väheseks. Me küll vajame kristlastena ka teadmisi. Ühel korralikul koguduse liikmel peab olema teadmisi Piiblist ja katekismusest, teadmisi kirikliku õpetuse kohta, s.t. Jumala kohta, kellesse me usume. Neid teadmisi me võiksime koguda pigem selleks, et mõista: meie teadmised Jumala kohta on ja jäävad väga väetiteks ja piiratuteks.
Vaadeldavat evangeeliumiteksti loeme kolmainupühal. Just sellist, kolmainu Jumalat me õpime ja tunnistame kristlastena. Raske on seda õppida ja ära seletada. Et mitu Jumalat meil siis on, kus ja mismoodi Tema või nemad on.
Tegemist on müstilise kolmainsusega. Ja me ei saa Teda inimlike teadmistega lahti seletada. Me tunnistame, et see kolmainu Jumal on meist, meie teadmistest ja mõistusest kõrgem. Just nõnda Ta saabki olla Jumal meie üle. Sest kui me oma Jumala lõpuni lahti seletaksime, siis Ta poleks enam Jumal.
Me oleme õppinud, teame, mõistame, usume, et meil on kolmainu Jumal. Ta on üks Jumal kolmes isikus Isa, Poja ja Püha Vaimuna. Ning just sellise kolmainsusena on see Jumal olemas meie jaoks. Neis kolmes isikus ilmub Jumala arm kõige erilisemal, imelisemal ja targemal moel. Oma kolmainsuses Jumal just õnnistab meid. Jumal õnnistab meid Loojana igapäevase leivaga. Ta õnnistab meid Lunastajana päästega surmast. Jumal õnnistab meid Pühitsejana usu, lootuse ja armastusega.
Müstiline ja imeline on see, kuidas armuline Jumal meidki haarab oma kolmainsusesse.
Jeesus selgitab, et meilgi tuleb sündida ülalt, just nii nagu Nikodeemos tunnistab Jeesuse ülalt tulnuks.
Jumala esimesest armuteost, loomisest oleme me kõik sündides osa saanud. Kuid et me Jumala armust täiel määral osa saaksime, selleks peame veel ühe korra sündima, sündima ka teistmoodi. Me peame sündima ristimise läbi.
Ka ristimist tunti juutide hulgas juba varem. Ristija Johannes ristis inimesi, kes tema juurde Jordani jõele tulid. Ta pesi ja puhastas neid rituaalselt veega. Kuid üksnes vett, Jumala loomisandi, sai Ristija Johannes kasutada. Ka see toiming vajas Jumala poolt täiustamist.
Jeesus kinnitab, et ka ristimine saab täiuslikuks siis, kui Tema, Jumala Poeg selle talituse meile korraldab, ning siis, kui Jumal meile ristimisel Püha Vaimu kingib. Siis, kui me mitte üksnes ei puhasta veega ega sünni veest, vaid kui me sünnime Jumala armu läbi ka Pühast Vaimust, siis täiustub kolmainu Jumala armu õnnistus meie juures ja meie uuestisünni talituses, ristimises.
Jumal ei jäänud üksnes Loojaks, vaid Ta ilmutab ennast meile kolm­ainu Jumalana, kes pärast loomist tegeleb veel uue loomisega. Nii ka meie ei jää üksnes Jumala loodud maise elu kandjateks, vaid me saame ristimise läbi uuesti looduteks ja uuestisündinuteks. Nõnda õnnistab meid imeline kolmainu Jumal ja hõlmab meid müstilisel viisil oma kolm­ainsuse armusse.
Aamen.

Arvo Lasting,
Helme koguduse õpetaja