Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Vähetuntud meister

15.02.2006 | | Rubriik: Kultuurielu

Friedrich Wilhelm Müllverstedt (5. juuli
1834 – 2. august 1904)

Fr. W. Müllverstedti töödest on säilinud
mitmeid jälgi, tema elust olen aga arhiivimaterjalide kaudu leidnud vaid mõne
fragmendi.

Friedrich Wilhelm Müllverstedt sündis 5.
juulil 1834. aastal Saksamaal Windebergis. Millisest perest ta pärit oli ja kes
olid tema vanemad, selle kohta teave veel puudub.

Täismehena Eestisse

Eestisse kolis ta arvatavalt 1860ndate
aastate algul ja võttis suure tõenäosusega üle Kessleri orelitöökoja. Viimast
oletust näib kinnitavat fakt, et Müllverstedti ja Kessleri pillidel on
ehituslikke sarnasusi, samuti hooldas ja häälestas Müllverstedt Kessleri
oreleid. Ka ostis ta 1865. aastal Kesslerile kuulunud maja. Mõlema meistri
perekonnad käisid teineteisega ilmselt üsna tihedalt läbi, sest Müllverstedti
tütre Luise Mathilde Antonie ristivanemate seas oli Kessleri tütar Mathilde.

1866. aastal abiellus Müllverstedt Tartu
Jaani kirikus Annette Pauline Pohliga. Nende perre sündis 4 tütart ja poeg.
Viimaste elukäigust on seni teada vaid niipalju, et Luise Mathilde Antonie suri
37 aasta vanusena ja Amanda Ottilie Elisabeth abiellus 1898. aastal dr
Norkiniga.

Friedrich Wilhelm Müllverstedt suri 2.
augustil 1904. aastal ajurabandusse.

Instrumentide rohkus

Müllverstedt ehitas oreleid põhiliselt
Lõuna-Eesti ja Pärnu kandi kirikutesse, kuid tema tuntus ulatus ka Eestist
väljapoole. Hugo Lepnurme andmetel tekkisid meistril tihedad suhted Venemaaga,
kuhu teda kutsuti tihti oreleid parandama, muu hulgas ka Moskva
konservatooriumi pilli.

Müllverstedt ehitas nii kontsertoreleid,
väiksemaid kirikuoreleid kui ka positiive. Kokku oli tema instrumente kaugelt
üle saja. Säilinud on neist mängitaval kujul teadaolevalt vaid 10: Vara, Rõngu,
Puhja, Põlva, Kursi, Häädemeeste, Vigala, Vändra, Tartu Peetri ja Nõo kiriku
instrumendid.

Maarja-Magdaleena kiriku orel on väga
kehvas seisus, Alatskivi orelist on suures osas järel varemed. Ülejäänud orelid
on kas täielikult hävinud või on nende saatus teadmata. Seetõttu võib küll
püüda olemasolevate instrumentide põhjal üldistusi teha, aga need ei pruugi
olla objektiivsed.

Suurim Müllverstedti säilinud
instrumentidest asub Tartu Peetri kirikus. Sellel orelil on kaks manuaali ja
pedaal kokku 23 registriga. Suuruselt järgmised on Maarja-Magdaleena orel 19,
Puhja orel 17, Rõngu orel 16, Vigala orel 14, Põlva orel 13 ja Alatskivi orel
11 registriga. Ülejäänud  on väiksemad –
Vändra orelil on 8, Häädemeeste orelil 6, Vara ja Mustvee (end Pindi)
positiivil 4 ning Nõo positiivil 2 registrit.

Huvitav on, et ilmselt ei ehitanud
Müllverstedt väikesi oreleid ainult tellimuse peale. Nimelt esitas meister
1893. aastal pakkumise Roosa kirikule 4 registriga oreli ehitamiseks. Selles
pakkumises seisab, et Müllverstedt võib soovi korral pilli 14 päeva jooksul
kohale toimetada, kuna tal on töökojas mitu peaaegu valmis väikeorelit.

Meistri tööd

Enamiku oreleid ehitas Müllverstedt
mehaanilise liistpõhjaga. Kui mõnes pillis ka esineb mehaanilist tõstepõhja,
siis ainult pedaalis. Nii on see näiteks Vändra kiriku orelis.

Müllverstedti orelite manuaaliklaviatuuri
ulatus on senistel andmetel alati C – f’”, pedaaliklaviatuuri ulatus C – d’
(erandiks on Alatskivi orel, mille manuaaliklaviatuuri ulatus on C – e’” ja
pedaalil C – h).

Sarnased on ka orelite prospektid, mis
koosnevad tihti kolmest väljast. Prospektiviled jaotuvad nende vahel enamasti
nõnda, et kahel välimisel väljal on 11 vilet ja keskmisel väljal 9 vilet.

Väiksematel orelitel aga helisevad
prospektiviled puuduvad ja nende asemel on tummad viled või kaunistused.

Nagu juba eespool mainitud, on
Müllverstedti orelitel sarnasusi Kessleri instrumentidega. Mõlemad meistrid
kasutasid näiteks ühesuguseid tuulepõhja kinniseid.

Samuti saab võrrelda meistrite väikeoreleid
– sarnasusi leiame nii registrinuppe, klaviatuuri, välisilmet kui ka traktuuri
vaadeldes. 

Müllverstedti edasine seotus Ernst Carl
Kessleri ehitatud orelitega ei piirdunud ainult hooldamisega, vaid ta ehitas ka
mitu neist ümber. Nõnda sai Karksi kiriku orel pedaali ja kunagine Viljandi
Jaani kiriku orel II manuaali. Samuti ehitas ta mitme Kessleri oreli asemele
uue, näiteks Vändra, Puhja ja Rõngu kirikusse.

Pole välistatud, et Müllverstedt kasutas
neis orelites registreid Kessleri pillidest. Müllverstedt täiendas aga ka
teiste meistrite instrumente – nii ehitas ta pedaali Karula kiriku orelile.
Viimase oli 1788. aastal ehitanud Johann Andreas Stein. See väärtuslik orel on
kahjuks hävinud.

Kahe otsaga kohtulugu

Ajalooarhiivis leidub huvitav kohtulugu.
Nimelt kaebas Müllverstedti endine õpipoiss Karl Jentson meistri kohtusse,
tahtes temalt välja nõuda üle 300 rubla. Tollal oli see väga suur summa.

Jentson oli pärast oma õpiaja lõppu saanud
Müllverstedtilt hea tunnistuse ja vabastuskirja, kuid otsustas meistri juurde
edasi jääda ning nõnda töötaski ta Müllverstedti juures üle aasta
vabatahtlikult ilma palgata. Ühel heal päeval lahkus ta aga meistri juurest
hüvasti jätmata ning suundus Sankt-Peterburgi, et sealse oreliehitaja juures
tööle asuda.

Et Jentsoni passi kehtivusaeg hakkas otsa
saama, siis taotles ta Tartust uut passi, mis pidi talle kokkuleppe kohaselt
Peterburi saadetama. Siis aga teatati Tartu politseist, et Jentson peab oma
passile siiski Tartusse järele tulema. Asjade sellise käigu eest tegi Jentson
vastutavaks Müllverstedti.

Kuid mitte ainult passiprobleemi eest ei
tahtnud ta kahjutasu. Jentson heitis Müllverstedtile ette, et too ei olnud
talle õpetanud oreli häälestamist ning nõudis, et meister maksaks talle tagasi
kahe aasta õpinguraha.

Müllverstedt ei võtnud süüdistusi omaks.
Oreli häälestamist ei olnud ta Jentsonile õpetanud sellepärast, et tollel ei
olnud selleks ei kuulmist ega annet. Mis aga puudutab passilugu, siis selgus,
et Jentson oli toimunus ise süüdi – ta oli võtnud enda valdusesse Müllverstedti
passi ja seda ebaseaduslikult kasutanud.

Kuna Müllverstedt oli selle kohta esitanud
avalduse Tartu politseile, siis keelduski politsei Jentsoni passi Peterburi saatmast.
Nõnda lõppes kohtuprotsess sellega, et süüdistajast sai süüdlane ja nii pidi
hoopis Jentson tasuma passiloo eest hüvitist Müllverstedtile.

Helika Gustavson, Kirikumuusika Liidu peasekretär

_______________

 

Ettekanne on peetud 10. augustil 2005. aastal
Nõo kirikus, kui pühitseti sealne restaureeritud Müllverstedt-orel.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)