Vabatahtlikud väärtustavad teadmisi ja oskusi

10.04.2008 | | Rubriik: Määratlemata

Vabatahtlike ühenduste esindajad kogunesid möödunud nädalal kaheks päevaks Tartusse foorumile «Vabatahtlike roll ühiskonnas».

3. ja 4. aprillil toimunud kolmandal vabatahtlike foorumil kõneldi vabatahtlike töö väärtustamisest, jagati isiklikke kogemusi, räägiti edasistest arengusuundadest jm ning osaleti töötubades.
Nähtamatu töö
Foorumil osalesid ettekandega ka siseministeeriumi nõunik Avo Üprus ning teadus- ja haridusministeeriumi nõunik Mika Keränen. Üprus kinnitas vabatahtlike ideede, inimsuhete ja usalduse olulisust ning avaldas lootust suurenevale koostööle ministeeriumide ja vabatahtlike ühenduste vahel.
Erilist abi ootab ta III sektorilt töötuse, vaesuse, inimeste väheste oskuste, meelemürkide kasutamise jm taoliste probleemide lahendamisel ühiskonnas. Vabatahtlikud annavad ühiskonnale ka emotsionaalse väärtuse, usaldusest sündinud sünergiat ja muudavad ühiskonda turvalisemaks. «Oleme üksteisele toeks. Edu võti on koostöös,» kinnitas Üprus.
Kui Keränen kinnitas, et Soomes teevad vabatahtlikud aastas 123 miljonit töötundi 30 miljardi krooni eest ega tööta seejuures vähem kvaliteetselt kui palgalised töötajad, siis Eestis on viimastel aastatel samuti vabatahtlike panust uuritud. III sektori uurija ja analüütik Ülle Lepp kinnitas, et Eestis tehtud nähtamatu töö hulk on vapustav: 2006. aastal 1,9 miljonit tundi.
Ka tema nagu Avo Üpruski kinnitas vabatahtliku töö defineerimise ja õigusliku raamistiku loomise vajadust.
Riigi rikkus
Huvitav ettekanne oli Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindajalt Erik Reinholdilt, kes selgitas riigi ja vabatahtlike suhete vahelisi pingevälju. Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon, mida finantseeritakse riigieelarvest ja mis aitab tõsta rahva kaitsetahet ning -võimet. Pingete maan­damiseks seab organisatsioon endale pikaaegsed eesmärgid ja keskendub nendele.
Vabatahtlike tegevuse arengust Ungaris rääkis Emese Mrosszeki ja Euroopa Vabatahtlike Keskuses Brüsselis töötamise kogemustest poolatar Kamila Czerwinska. Kõigi esinejate kõnest käis läbi mõte, et oma tööga omandavad vabatahtlikud erinevaid kogemusi, mis tulevad kasuks nende arengule. Samas tuleb siiski jälgida, et vabatahtlikku tööd tehtaks teiste hüvanguks, mitte oma karjääri jaoks.
Kas edaspidi võetakse kasutusele foorumil mõttena välja käidud vabatahtlike teenistusraamatud, on teadmata. Seisukohad selles osas on vastukäivad nagu ka riigilt saadava rahalise toetuse puhul: suureneb administreerimine.
3. mail hakkavad vabatahtlikud koristama meie metsade alla toodud prügi. Loodan, et lähitulevikus saab tõeks foorumil kõlanud riigikogu liikme Marek Strandbergi soov kinkida inimestele tagasi aega, et seda teiste heaks kasutada.
«Meie rikkus on vabatahtlik töö,» kinnitas foorumil Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juhatuse liige Tuulike Mänd.

 

Rita Puidet

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. (Kl 1:12)