Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Vabadussõja otsustav pöördepunkt

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Isamaaliselt meelestatud valgamaalased tähistasid Paju lahingu 88. aastapäeva.

Jaani kiriku seinal oleva Eesti Vabadussõjas langenud Põhja Poegade mälestustahvli juures rääkis koguduse õpetaja Heino Nurk: «Seisatame siin, et meenutada oma maa ja rahva vabaduse eest võitlejaid. Nad sööstsid ebavõrdsesse lahingusse selle nimel, et meie lapsed ja lapselapsed saaksid elada vaba rahvana vabal maal. Meid aitasid vabadusvõitluses ka vennashõimu esindajad.»

Paju lahingu mälestussamba juurde oli kogunenud 88. aastapäeva tähistama Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni üks rühm oma võitluslipuga, Kaitseliidu Valgamaa maleva liputoimkond, õpilasi ning õpetajaid, noorkotkaid ja kodutütreid ning palju teisi. Päevakohase väliteenistuse viisid läbi Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni kaplan nooremleitnant Moonika Tali ning Kaitseliidu Valgamaa maleva kaplan Ivo Pill.

1918. a alanud Vabadussõjas marssis üle meie maa piiri 12 000 punavõitlejat, kellele Eesti riigil oli vastu panna 2000 meest. 30. jaanuaril 1919 liikusid kuperjanovlased Paju mõisa peale ja võtsid selle venelastelt. Kahjuks ei suudetud seda kaua enda käes hoida. 31. jaanuaril algas uus pealetung Paju mõisale. Vaenlase tule all sai raskesti haavata ka Julius Kuperjanov. Viimasel hetkel saabusid eestlastele appi Põhja Pojad. Tänu nende abile löödi punased Paju mõisast lõplikult välja. Paju lahing oli sõja üks ohvriterohkemaid, kuid olulisemaid vabaduse ning sõltumatuse kindlustamiseks.

Allikas: Valgamaalane

EK