Vabadussõja auks

05.09.2007 | | Rubriik: Määratlemata

Järgmise aasta 28. novembril, Vabadussõja alguse 90. aastapäeval plaanitakse avada Tallinnas võidusammas. 28. augustil avalikustati Laidoneri muuseumis konkursi võitjad, valitsuse 30. augusti istungil võidutöö kinnitati.

Viimasel ajal on Eesti ajakirjanduses kirgi kütnud vabadussamba teema – võidutöö märgusõnaga «Libertas» (fotol) aadressil on kõlanud poolt- ja vastuhääli. Negatiivset suhtumist on olnud koguni ausamba vajalikkuse kohta üldse.

2005. aasta 23. märtsil otsustas riigikogu, et Eesti riigile alguse pannud Vabadussõja auks tuleb Tallinna võidusammas püstitada, ja valitsuse pressikonverentsil 3. augustil 2006 avaldas peaminister Andrus Ansip arvamust, et võidumonument avatakse riigi 90. sünnipäevaks. «90 aastat on vaeva nähtud ja diskussioone peetud. Peaksime väga pingutama, et see vabariigi 90. aastapäevaks tuleks,» ütles Ansip. Mullu 17. augustil moodustati valitsuse korraldusega võidusamba ideekonkursi hindamiskomisjon ja selle esimeheks määrati peapiiskop Andres Põder.

Ideekonkursi üleskutses sedastati: «Mälestusmärgi kaudu avaldab Eesti rahvas austust ja tunnustust nii neile, kes, relv käes, Eesti rahvale oma riigi rajasid, kui ka neile, kes sõna või relvaga Eesti vabaduse ja iseseisvuse eest välja on astunud.»

14. märtsil 2007 välja kuulutatud konkursile laekus 41 tööd. Võidutöö autoriteks on noored inimesed: mehaanikainsenerid Rainer Sternfeld ja Andri Laidre ning arhitektid Kadri Kiho ja Anto Savi. Nende töö «Libertas» kujutab 28 meetri kõrgust dolomiidist sammast, mille otsas asub vabadusrist. Traditsioonilise käe ja mõõga asemel on risti keskel kujutatud Eesti kontuur. Valitsuse istungil tehti siiski ettepanek jääda autentse, isikliku vapruse eest antava autasu juurde. Ausamba postament on inspireeritud Eesti Üliõpilaste Seltsi ripatsist, selle keskel on tekst «Eesti Vabadussõda 1918–1920» ja trikolooriga kilp, millele saab asetada pärja.

Küsimusele, miks just see töö välja valiti, vastab Eesti Kirikule Andres Põder: «Peab rõhutama, et komisjon lähtus oma töös riigihanke kutsedokumentatsioonis määratud eesmärgist – ja selleks oli nimelt valida kavand «Eesti Vabadussõja mälestusmärgi püstitamiseks». See seadis valikule piirid, tõrjudes tööd, mis keskendusid pigem vabaduse abstraktsele ideele, vabadusaate tänapäevasele või tulevikulisele tõlgendamisele, jättes tagaplaanile konkreetse sündmuse ja selles osalenud inimesed.»

«Kindlasti pole põhjust tulemust alahinnata. Veel vähem oleks põhjust jätta see realiseerimata. Vastupidi: ilmselt on viimane aeg teha teoks nende ootus, kellele on Vabadussõda kui konkreetne ajalooline sündmus ja temas väljenduv vabadus-iha olnud olulised. See on meie võlg eelkäijate ees ja pärand.»

Konkurss on lõppenud. «Oma aeg on otsusteks ja aeg on tegudeks – see aeg on nüüd käes,» ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo palju vaidlusi tekitanud ideekavandi konkurssi iseloomustades. Ideekonkursil osalenud töid saavad huvilised vaadata Laidoneri muuseumis.

Rita Puidet

Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Lk 21:28)