Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Vabaduse eest võidelnutele

27.04.2011 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga, Esileht, Uudised

Mälestustahvlilt eemaldavad katte Toomas Hendrik Ilves, Jüri Kask ja Vesa Vasara. Ülo Soomets
Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris avati mälestustahvel Soome Jätkusõjas ja Talvesõjas hukkunud soomepoistele.

Katte plaadilt tekstiga «1939–1944 Soome tänab ja mäletab Eesti sõjamehi» eemaldasid president Toomas Hendrik Ilves, Soome suursaatkonna minister-nõunik Vesa Vasara ning koguduse ja Tori kiriku taastajate ühenduse juhatuse esimees Jüri Kask. Mälestustahvlile on kantud sõjas hukkunud eestlaste nimed. «Soome kaotas 9500 sõdurit, neist 180 Eesti vabatahtlikku,» ütles Vesa Vasara oma sõnavõtus.
Vabaduse eest
«See oli meie kahe rahva liitlassuhe Soomele raskel ajal, mil Eesti oli iseseisvusest ilma jäämas või juba jäänud. Võideldes Soome eest, võitlesid nad ka ometi Eesti eest, totalitarismi ja võõra võimu vastu,» ütles president Ilves. Tema sõnul hindasid need peamiselt vabas riigis sündinud ja vabas riigis üles kasvanud haritud noored demokraatia väärtusi.
President meenutas ja mälestas ka neid soomepoisse, kes anti Teise maailmasõja järel, peamiselt 1948. aastal, Soomest välja Nõukogude Liidule, kus nad saadeti vangilaagritesse ja pidid hiljem elama põlu all, ning ka kõiki Siberisse pagendatud, tapetud või vangilaagrites surnud sõdureid, kes olid võidelnud vabaduse ja demokraatia, vaba Soome ja vaba Eesti eest. «Nende otsusekindlus ja väärikus saab olla eeskujuks meile kõigile,» kinnitas president.
Repressioonid üle elanud soomepoiste hulgast sirgus hiljem tuntud kultuuritegelasi ja kirjanikke, kellest president nimetas järgmisi nimesid: Vello Salo, Ain Kaalep, Ilmar Talve, Ilmar Mikiver, Aleksander Terras, Ottniell Jürissaar, Ilmar Jaks, Raimond Kaugver, Ivar Grünthal.
«Meie sõdurite mälestus on osa Eesti vabaduse loost ja nende mälestuse hoidmine on sama loomulik kui oma riigi kaitsmine,» kinnitas president Ilves sõjameeste mälestuskirikus peetud jumalateenistusel. Et kümme aastat tagasi, 23. aprillil 2001 nimetati Tori kogudus Püha Jüri koguduseks ja jumalakoda pühitseti Eesti sõjameeste mälestuskirikuks, tänas riigipea ka Tori kiriku taastajaid.
Püha tule paiste
Presidendi osavõtul läks Torist teele ka jürituli, mille süütasid peapiiskop Andres Põder ja Pärnu praostkonna praost Enn Auksmann. Kiriku altaritulest läidetud tuli viidi laternais Eestimaa eri paikadesse. Torist Tallinna viidava tavakohase jüripäevatule hoidjaks oli Juhan Uppin. Tuli oli hoiul raekojas, kust ratsanikud kandsid õhtul sümboolse tule Jüriöö parki, kus süüdati vabaduslõke.
Traditsiooniline jüripäeva jumalateenistus Toris sattus seekord vaiksele laupäevale. Teenisid peapiiskop Andres Põder, praost Enn Auksmann, abipraost Tõnu Taremaa, kaitseväe peakaplan Taavi Laanepere, emeriitpeakaplan Tõnis Nõmmik ja teised vaimulikud. Pidulikul päeval olid vabadusvõitlejate kõrval kirikus president Arnold Rüütel, kultuuriminister Rein Lang, riigikogu ning kaitseväe esindajad.
Jüri Kask pani kohaletulnud poliitikutele südamele, et kuigi kirik on justnagu valmis, vajab ta siiski riigi toetust, et viia lõpule väli- ja sanitaartehnilised tööd.
Tori Püha Jüri kogudus on üks kolmest EELK kogudusest, mis kannavad 4. sajandi alguses märtrina surnud sõdurite kaitsepühaku Püha Jüri (Georgi) nime, kelle mälestuspäeva peetakse 23. aprillil. 
Sirje Semm

Tori kirik
Pühitseti pühakojaks 1854
Hävis sõjas 1944
Pühakoja taastamist alustati 1990
Kirik pühitseti Eesti sõjameeste mälestuskirikuks ja kogudus nimetati Püha Jüri koguduseks 2001
Mati Karmini loodud monument «Püha Jüri võitlus lohega» avati kiriku juures 2003

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. (Kl 1:12)