Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Vabadus laulda: ülevaade läbi aegade

31.05.2017 | | Rubriik: Kirikuelu

Kirikumuusikud tervitavad sünnipäevalast Ülle Noormäge (istub) Põltsamaalt lauluga. Rita Puidet

Kirikumuusikud kogunesid konverentsile Tartu Maarja koguduse majja.

EELK juubelikongressi avaettekandes ütles Euroopa Kirikute Konverentsi peasekretär isa Heikki Huttunen, et Kristus on meid vabastanud, teenimaks teisi inimesi. See kehtib ka kõigi kiriku töötegijate kohta ja nii kajastasid konverentsi ettekanded kirikumuusikute tööd läbi EELK ajaloo.
Esimene ettekandja, muusikateaduse doktor Anu Kõlar käis esmalt välja väite, et ajalool on mõte siis, kui ta meile midagi ütleb. Rõõmus, meenutuskildudega, emotsionaalne, ka diskussiooni pakkunud konverents oli tunnistus sellest, et möödunud aastasada kõnetab meid.

Hingelised vajadused
Nagu iseseisva rahvakiriku tekkimisel oli eellugu, ei tekkinud ka kirikumuusika tühjale kohale. Alusepanijaks võib lugeda idealistist geeniust, heliloojat Rudolf Tobiast, kes arvas, et kirikumuusika peab rahuldama inimese hingelisi vajadusi ja sobima rahvusele, tekstide idee peab aga lähtuma Piiblist.
Anu Kõlari ettekanne käsitles perioodi iseseisva kiriku tekkimisest iseseisvuse kaotamiseni 1940. aastal. Huvitav oli kuulda, et murranguline oli aasta 1928, kui peeti Tallinnas IX üldlaulupidu, mille kavas ei olnud ühtegi vaimulikku laulu. Tartu praostkonna esitatud protest jõudis ka riigikokku, ent kava ei muudetud. Põhjenduseks esitati asjaolu, et kirikulaulud on saksa laulud. See oli muusikutele äratuseks uute laulude loomisel. Aasta pärast korraldati Tartus esimene vaimulik laulupäev, millest algas kohalike laulupäevade buum.
1930 peeti esimene kirikumuusika kongress, millel ühe eesmärgina võeti plaani rahvusliku heliloomingu rikastamine, mille taga on nähtud ka riiklikku vajadust. Kokkuvõttes võib seda aega pidada muusikaelus viljakaks, ka avati konservatooriumis kirikumuusika osakond.

Armsad meenutused
Ajaloos lähemale tulid Tooni Leedjärve ja Aivi Otsniku ettekanded, mis käsitlesid nõukogude perioodi. Tooni on kogunud kirikumuusikute mälestusi ja neis on meenutusi aastal 1950 usuteaduse katsekomisjoni juurde loodud muusikaosakonnast, kus õppisid vaimulike abikaasad nagu Taimo Terasmaa, Asta Kuurme, Senta Tooming jt, aga ka praegu piiskopiametis olevad Tiit Salumäe ja Einar Soone.
Aivi Otsnik meenutas kirikumuusikaelu ja -muusikuid 1960ndatel: noortekoori loomist, helitabamise harjutamist, aga ka lõputut nootide ümberkirjutamist. Nalja pakkus meenutus, et kadunud peapiiskop Kuno Pajula kutsus koori kosjakooriks – ja õigustatult, sest kooris tekkis 16 abielupaari.
Juttu oli teisestki koorist, koorijuhtide ja organistide segakoorist, mille moodustamise ideest sünnini kulus 13 aastat ja mida praegu tunneme nime all KOSK. Kõneles Marika Kahar ja nii mõnelgi saalisviibijal oli omalt poolt sõna sekka öelda, kui meenutati esinemist Otepää laulupäeval 1989. aastal. Kui kõik kavas olnud laulud esitatud olid, lauldi Eesti hümni.

Jada küsimusi
Temperatuur saalis tõusis kõrgemaks, kui järjega jõuti käesolevasse aega. Aluseks oli Sigrid Põllu koostatud aruanne, mis põhines 2015. aasta andmetel ja mille kandis ette kirikumuusika liidu juhatuse esimees Tuuliki Jürjo. Siis polnud enam selge seegi, kes on organist või mitmest laulust algab kontsert.
Aruande alusel on Sigrid leidnud, et kirikumuusikute keskmine vanus on 50–60 aastat (Valga praostkonnas 49), protsentuaalselt on kõige rohkem erialase kõrgharidusega muusikuid Tallinna ja Viru praostkonnas, kõige paremini tasustatud kirikumuusikud on Tallinna, Tartu ja Lääne-Harju praostkonnas, kõige rohkem kontserte toimub Tallinna Püha Vaimu kirikus. Ilma muusikuta on aga 10 kogudust.
Tuuliki Jürjo tõdes, et kirikumuusikuid kummitab jätkuvalt läbipõlemise ja väsimise oht. Normaalne oleks, et kirikumuusikud ei peaks end pidevalt tõestama, vaid neid võetaks kui aktsepteeritavat partnerit. Samas tundis ta heameelt, et assessor Marko Tiitus on muusikute seljataga, kui hakatakse sõnastama kiriku uut põhikirja. Kas võtta seda nüüd hea naljana, aga üks vaimulik olla Tuuliki Jürjole teinud ettepaneku anda välja koraalidega CD, mis siis jumalateenistusel mängima panna.
Rita Puidet

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)