Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Vabadus ja vastutus

27.02.2008 | | Rubriik: Juhtkiri

Vabariigi aastapäeval olid meie mõtted suunatud tänumeeles Jumala poole – võime olla tänulikud ja rõõmsad oma riigi üle, riikliku iseseisvuse üle. Väikese rahvana püsida läbi ajaloo, säilitada oma keel ja kultuur ning ehitada üles iseseisev riik on suur eesõigus ja Jumala arm. Kui palju väikseid rahvad on kadunud aegade hämarusse! Kui paljud meie endi sugulashõimudest on kaotanud oma keele ja sulandunud suurema rahva sekka! Olla iseseisev riik on kõike muud kui enesestmõistetav.Nii peapiiskop kui vabariigi president juhtisid aastapäevakõnes tähelepanu aga veel millelegi muule: inimese ja rahva vaimsele vabadusele ja suurusele. Nii hoiatas president, et me ei tohiks ajada segamini iseseisvust ja vabadust. Iseseisvaid riike on maailmas palju. Riike, kus inimesed on vabad, palju vähem. Vabadus on inimese õigus teha ise valikuid, ise öelda ja mõelda. Vabadus peaks seejuures olema meie jaoks eelkõige vaimne suurus, vabadus armastada, hoolida ja vastutada. Ka peapiiskop rõhutas riigi ja vaimse vabaduse seotust ning nende lahutamise ohtlikkust. Armastus Kristuses on see, mis «sisemise vabaduse väel hoiab ülal vaba riiki». Inimeste vaimne vabadus – armastus, hoolivus ja vastutus – on meie riikliku iseseisvuse garantii.
Selle aasta aprillis avatakse Jõhvi lähedal uus Viru vangla. See on paljude jaoks kõike muud kui vabaduse sümbol. Ometi on see küsimus ja väljakutse meie vabadusele ning vastutusele. Milliseks kujuneb vangla töö? Vanglas on uhiuus kabel ja tööd alustab viis kaplanit eri konfessioonidest. Kaplaniteenistus riiklikes kinnipidamisasutustes peegeldab iga inimese õigust vaimsele vabadusele, tähendab aga ühtlasi väljakutset kirikule ja igale kristlasele.
Ida-Virumaa on olnud üsna kurikuulus kõrge kriminaalsuse poolest. Lisaks sellele, et politsei on oma tööd tõhustanud, on uuel Viru vanglal karistuse täideviimise ja sotsiaalse rehabilitatsiooni kaudu täita oluline roll piirkonna turvalisuse tõstmisel ja inimlikuma, vaimselt vabama elukeskkonna loomisel. Siinjuures on oluline osa ka kaplaniteenistusel. Selle töö ei piirdu vaid kinnipeetavatega. Olles nõuga ja hingeliselt toeks vangla töötajaskonnale, sõltub kaplaniteenistusest ka uue vangla töökeskkond ja «vaimsus». Lisaks on kaplaniteenistusel täita oluline roll vahendajana õigusrikkujate ja kogukonna vahel.
Seetõttu kutsub kaplaniteenistus kõiki kohalikke kogudusi üles kaasa mõtlema ja kaasa aitama õigusrikkujate rehabiliteerimisel ühiskonda, olema neile uueks, vaimseks koduks; samuti osalema töös kuritööohvritega ning kinnipeetavate pereliikmete ja lähedastega. See on vabadus ja vastutus, mis on meie ülesandeks mitte üksnes Eesti riigi kodanikena. See on vabadus ja vastutus, mis juurdub Kristuse armastuses, mis täidab meid ja annab meile jõudu Jumala riigi kodakondsetena. Seda armastust oleme me kutsutud kandma iga inimese juurde, selle armastusega oleme me kutsutud armastama isegi oma vaenlast. Töö õigusrikkujatega on siin kohane tööpõld. Ja Jumala abiga on lõikus viljakas.

Image
Igor Miller
,
vanglate nõunik-peakaplan

Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu. (Jh 1:17)