Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Vabad tuleviku jaoks – vastutus Euroopa eest

24.10.2012 | | Rubriik: Kirikuelu

Täiskogu avaldus
Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas (EKOE) on kogunenud 20.–26. septembrini Firenzes oma 7. täiskogule.Nõnda kohtutakse ajal, mil Euroopa ühinemisprotsess on sügavas kriisis: selle mõjusid inimestele, nende ühiskonnale, demokraatiale ja Euroopa integratsiooniprotsessile on vaevalt võimalik ülehinnata. Selles olukorras pöördub täiskogu EKOE liikmeskirikute ja Euroopa avalikkuse poole.
«Vabad tuleviku jaoks» on Firenzes EKOE 7. täiskogu motoks. See vabadus tuleneb Jumala tõotusest Jeesuses Kristuses. Sõnum Jeesusest Kristusest paneb aluse usaldusele ning vabastab vastutustundlikuks teenimiseks maailmas. Evangeelsed kirikud Euroopas on seepärast Leuenbergi konkordias kohustunud astuma ühiselt välja maise õigluse eest ning rahu eest üksikinimeste ja rahvaste vahel. «Seepärast on tarvilik, et nad koos teiste inimestega otsivad mõistlikke, asjakohaseid kriteeriume ning osalevad nende rakendamisel.» (Leuenbergi konkordia, 11)
Praeguses Euroopa kriisis on paljudel inimestel hirm lähituleviku ees. Paljusid eurooplasi on tabanud töötus, sissetulekute vähenemine, sotsiaaltoetuste vähendamine, riiklikud kokkuhoiumeetmed avalike teenuste finantseerimisel ning kasvav vaesuse määr. Eriti murettekitav on äärmiselt kõrge noorte töötuse tase paljudes riikides. Sügav mure toimetuleku ja tulevikuväljavaate puudumise pärast toob paljud inimesed meeleavaldusteks tänavatele.
EKOE täiskogu on teadlik, et selles kriisis ei ole lihtsaid vastuseid ega üht ja ainust ideaalset lahendust – eriti kuna Euroopa majandus ja finantsturud on tihedalt põimunud maailmamajandusega. Samuti soovib täiskogu väljendada oma austust poliitilise vastutuse kandjatele, kes seisavad tohutu surve all ning kelle otsused mõjutavad nii tugevalt tulevikku, ning kinnitada, et nende eest palvetatakse.
Meie maades, kuid ka üleilmselt laienevad käärid vaeste ja rikaste vahel. Kriisi ohvrid ei ela mitte ainult Euroopas, vaid ka maailma teistes osades. Kõiki ettepanekuid ja otsuseid, mis on seotud kriisi lahendamisega, tuleb aga hinnata selle põhjal, kuidas need aitavad sellest tabatud inimest ja ühiskondi ning hoiavad alal Euroopa ühinemisprotsessi ja edendavad üleilmset solidaarsust.
Sel sügaval kriisil on mitmelaadilised põhjused ja tagajärjed. Täiskogu jaoks on iseäranis olulised järgmised aspektid.

Julgeda tõele näkku vaadata
Kristlik usk elab kogemusest, et tuleviku jaoks saadakse vabaks tõe kaudu. Usk toetub piibellikule tõotusele: «Tõde vabastab teid» (Jh 8:32). Seda tõotust usaldades on EKOE kirikud veendunud, et inimestele on vaja ütelda tõtt Euroopa praeguse kriisi ulatuse ja tagajärgede kohta ning et sellel võib olla vabastav mõju. Üksnes siis, kui julgeme tõele näkku vaadata, võime leida tuleviku jaoks uusi toimimisvõimalusi ning perspektiive. Seepärast soovib täiskogu julgustada vastutavaid isikuid poliitikas ja majanduses, nii nagu ka kõiki Euroopa kodanikke vaatama näkku ka tõdedele, mis võivad olla ebamugavad.
Julgus tõele näkku vaadata vabastab meid seadma kahtluse alla väidet, et praegustele poliitilistele strateegiatele ei ole alternatiive. Küll võib olla olukordi, milles nähakse vaid ühtainsat lahendusvõimalust. Kuid leidub ka ainuvõimalikkuse ideoloogiat, mis on vastandiks tõele ja vabadusele. Selles on kätketud oht kaotada vabadus tuleviku jaoks. Nõutuse või ebakindluse möönmine ei ole mitte poliitilise nõrkuse, vaid tugevuse märk. Just nõnda saab tugevdada usaldust poliitika vastu, ilma milleta on Euroopa projekt määratud luhtumisele. Kriis ei ole ületatav kiiresti. Jätkuvas kriisis on vaja leida uusi kujundamisvõimalusi ühiskonna jaoks, mis on õiglasem ja solidaarsem ning kus valitseb rahu.
Kuid julgustus tõeks ja siiruseks on suunatud ka kirikutele enestele, kes ei seisa ju ühiskonnast, poliitikast ja majandusest väljaspool, vaid on neis ise aktiivsed osalised. Täiskogu julgustab seetõttu liikmeskirikuid katsuma enesekriitiliselt läbi omaenda osalust kriisis. Vaid siis saab kõne, millega nad pöörduvad teiste poole, olla usutav.

Tugevdada demokraatiat
Kriis avaldab demokraatiale ja demokraatlikele protsessidele tohutut survet. On kujunenud mulje, et otsuseid ei langeta enam parlamendid, valitsused ja Euroopa institutsioonid, vaid finantsturud. Inimestes süveneb tunne, et nad on veel vaid objektiks võõrastele otsustele. Osaliselt on selles süüdi ka viimaste aastakümnete poliitilised otsused, mis on liberaliseerinud majandussektorit ning muutnud selle avalikule kontrollile kättesaamatuks.
Täiskogu on veendunud, et kriisi tõhus ja jätkusuutlik ületamine saab õnnestuda üksnes siis, kui Euroopas rakendatakse ja tugevdatakse erinevatel riiklikel tasanditel läbipaistvaid demokraatlikke protsesse. Osalus ja otsustusprotsessidesse kaasatus on evangeelse arusaama kohaselt kooselu jaoks Euroopas põhjapaneva tähtsusega.

Jälgida sotsiaalseid tagajärgi
Seni väljakäidud ettepanekud kriisiga toimetulekuks ei arvesta piisaval määral kriisi sotsiaal­seid tagajärgi ning ka kriisi lahendamiseks valitud strateegia ei ole piisavalt tundlik sotsiaalsete raskuste suhtes, mida see põhjustab. Ilmseks on saanud, et peaasjalik keskendumine säästuprogrammidele ja eelarve kokkutõmbamisele, nii vajalikud ja soovitatavad kui need ka ei ole, toob kriisist tabatud maades lühiajaliselt kaasa laastavaid sotsiaalseid tagajärgi.
Täiskogu tervitab Euroopa Nõukogu juunis 2012 langetatud otsust luua Euroopa Liidu struktuurifondi vahenditest 120 miljardi euro suurune kasvu- ja hõiveprogramm, kuid tunneb jätkuvalt puudust süstemaatilisest sotsiaalsete tagajärgede arvessevõtmisest poliitilistes otsustes, nii nagu seda näeb ette Euroopa Liidu lepingu sotsiaalklausel (Euroopa Liidu toimimise leping, artikkel 9).
Eriti selgeks saab see lõhe ELi dokumendis «Euroopa majanduse juhtimine», mis töötati välja just kahel viimasel aastal ning mis seab selge rõhu säästmisele ja eelarve kokkutõmbamisele, kusjuures sotsiaalpoliitilised taotlused jäävad täiesti tagaplaanile. Kuid ELi lepingus eesmärgina fikseeritud «kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus» (Euroopa Liidu leping, artikkel 3.3) eeldab korrapoliitikat, mis peab ühtmoodi silmas nii majanduslikke kui sotsiaalseid kaalutlusi.

Korraldada maksupoliitikat õiglaselt
Võrreldes säästuprogrammidega, tõmbamaks kokku eelarvet, pööratakse liiga vähe tähelepanu maksupoliitikale. Täiskogu meenutab, et meie ühiskonnad ja riigid elavad kõigi maksudest ja solidaarsusest ning kõigil kodanikel on kohustus üldise heaolu ees. Näiteks avaldub kriisis ja noorte kõrges töötuses nõnda taas, kui tarvilikud on tervesse haridusvaldkonda tehtavad avalikud investeeringud.
Kristliku veendumuse kohaselt on tugevam suuteline ja kohustatud panustama ja kandma nõrgemast enam. Selles seoses paistab suurte sissetulekute ja varanduste kõrgem maksustamine – võib-olla ajutiselt – või ühekordne maks suurtelt sissetulekutelt ja varandustelt mõistliku abinõuna, et kriisi koormaid õiglasemalt jagada. Lisaks sellele tuleb mõjusalt võidelda maksupaguluse ja -pettusega ning arendada välja või tugevdada efektiivset maksuhaldust.

Reguleerida finantsturgu
Euroopa riikides on finants-, majandus- ja riigivõlakriisil erinevaid põhjusi. Need vajavad analüüsimist ja kõrvaldamist. Võlgade võtmisele toetuv poliitika on ebaeetiline, kui takistab ja piirab olulisel määral tulevaste põlvkondade eluvõimalusi. Siiski ei tohi unustada, et praegune võlakriis on suurel määral finantsturu kriisi tulemus.
Löögi alla sattunud pankade päästmine koos konjunktuuriprogrammide, äralangevate maksulaekumiste ja kasvavate sotsiaalkulutustega on viinud eranditult kõigis kriisiriikides riigivõlgade senikujuteldamatu kasvuni. Seetõttu peaks olema enesestmõistetav, et finantsturu ja pankade tulevase reguleerimise küsimustele tuleb omistada otsustav tähendus mitte ainult Euroopa Liidu, vaid kogu Euroopa edasisel kujundamisel.
Evangeelse arusaama kohaselt on vabadus ja vastutus teineteisega lahutamatult seotud. Põhimõte, et riskimine on seotud tagajärgede kandmisega, tuleb seada seega taas jalule ka finantsmajanduses. Samuti tuleb finantssektorit ning neid, kes kriisist kasu saavad, kaasata tugevamalt kriisi ületamisse. Ei saa jätkuda olukord, et kasumid privatiseeritakse, kuid kaotused jäetakse terve ühiskonna kanda!
Jätkuv vajadus on finants- ja pangandussektori tõhusa ja toimiva järelevalve ning eetilise reguleerimise järele. Selles suhtes on nähtavaks sammuks kavandatav finantstransaktsioonide maks, milles osaleks võimalikult palju riike. Ühiste reeglite ja ühise järelevalvega Euroopa pangandusliit oleks samuti samm selles suunas.

Ütelda ei taastärkavale natsionalismile
Kriis on süvendanud paljude inimeste umbusaldust Euroopa institutsioonide vastu. Natsionalistlikud ning populistlikud tendentsid ja parteid on saanud paljudes maades jõudu juurde. Rahvusliku enesemääramise ja õigustatud rahvuslike huvide kaitsmise õigust tuleb eristada natsionalismist, mis viib rahvastevahelise konkureerimise ja vaenulikkuseni ning etniliste vähemuste rõhumiseni.
Euroopa ühinemisprotsess sai alguse just vastuliikumisena 19. sajandi natsionalismile ja selle hirmsatele tagajärgedele 20. sajandil. Seetõttu on evangeelsed kirikud – mis olid osaliselt ise sügavalt natsionalismist läbi imbunud – selles protsessis osalised ning toetavad seda. Täiskogu viitab siinkohal 2001. aastal valminud EKOE uurimusele «Kirik–rahvas–riik–rahvus».

Katsuda läbi meie majandusmudel
Lisaks nendele teravalt päevakorral olevatele küsimustele esitavad aga paljud kristlased küsimuse, mis läheb veel kaugemale: kas ei nõua see kriis mitte järelemõtlemist ka majandusmudeli üle, mis defineerib heaolu kasvu esmajoones läbi majandusliku kasvu ja turuloogika laienemise kõigile eluvaldkondadele.
Täiskogu on tänulik kõigi algatuste ja diskussioonide eest, mis on seotud alternatiivsete majandus- ja eluviisidega kirikutes ja kogudustes, kuid ka ühiskonnas laiemalt – nii nagu neid on talletatud ka uurimuses «Astuge välja õigluse eest», mida sellel täiskogul esitleti.
See ei tähenda seljapööramist sotsiaalse turumajanduse põhimõtetele. Evangeelse arusaama kohaselt ei ole tegemist ainult majandus-, vaid ka väärtustekorraga. Kuid see tähendab pöördumist õiglasema jaotuse, hea ja kindla töö tagamise, stabiilsete sotsiaalsüsteemide, vajadusele vastavate avalike hüvede pakkumise ning mitte viimasena jätkusuutliku ja loodut säästva majandamise poole.

Toetada solidaarset Euroopat
Euroopa Liit on siiani andnud olulise panuse, et Euroopas valitseks rahu, vabadus ning õiglane heaolu. Ka EKOE mõistab end kohustatuna nendele eesmärkidele. EKOE tahab tugevdada kirikute ja koguduste partnerlust ning nendevahelist solidaarsust üle kogu Euroopa. Just praegu on kirikute partnerlusel ja oikumeenilisel koostööl eriti suur väärtus kooselu jaoks Euroopas, kriisiaegse üksteisemõistmise ja kokkuhoidmise jaoks.
21. sajandi väljakutsed nagu globaliseerumine, kliimamuutus, demograafiline muutus, muutused maailmamajanduses vajavad vaba ja ühinenud Euroopat, mille valmidus solidaarsuseks ei lõpe üksikute riikide piiridel ning ulatub ka üle Euroopa piiride.
Firenze, 26.09.2012

Saksa keelest tõlkinud
Thomas-Andreas Põder

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)