Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Vaatemäng kujuteldava partneriga

02.11.2007 | | Rubriik: Kultuurielu

Keegi magab voodis, siis ärkab ja ringutab end, sirutab, lükkab kuivetunud keha käima. Vanamees, üksik vanamees Tartus Athena keskuse pööningusaalis. Näitleja Ants Anderi kehastuses Miina Piiri lühinäidendis «Jutt jumala õige».Kuigi Vanamees on oma toakeses üksi, pole ta siiski üksi. Suurema osa elust, kui elas veel naine Liidi, oli nende elus armukolmnurk. Mitte päris tavaline, ent siiski rivaal mehele oli kõigeväeline Jumal. Nüüdseks on naine maisest elust lahkunud ja oma Jumala mehele seltsiliseks jätnud. Vähemalt mehe kujutlustesse, et Temaga dialoogi pidada.
Nii pole Vanamees täiesti üksi või peaaegu üksi, sest paar korda astub tema juurest läbi hooldaja, kes süüa toob, Vanamehele sünnipäeval, muide 98ndal, õnne soovib. Ent need on hetked ja nagu näidendi suurema reaalsuse taotluseks. Kuigi tükk ei kaotakski oma väärtust ka teise näitleja puudumisel.
Vanamees esitab Jumalale järjepanu küsimusi. Miks peavad inimesed kannatama, õilsaks saama ja arenema? Mis kala see oli, kui Jeesus kahe kala ja viie leivaga toitis tuhandeid inimesi? Kui naine ja mees on üheks saanud, siis kuidas peab ta pärast naise surma üksi hakkama saama? Küsimusi muudkui tuleb ja tuleb – on ju mehel seljataga pikk elutee.
Küsimused iseenesest on ju vaatajale. Sellele publikule, kes parasjagu saalis on: vanuses kahekümnest poolesajani. Ja kas sajandale sünnipäevale lähenev vanainimene just nendest küsimustest huvitubki? Vastuseid ta ei otsi.
Küsivad ikka pigem need, kes elus midagi otsivad, mingeid vastuseid küsimustele, missugused on või on olnud minu suhted abikaasaga, kas kõik olnud hea kustutab juhtunud halva, või emaga, ilma kelleta meid siia ilma poleks sündinudki. Missuguseks olen suutnud oma lapsed kasvatada – on ju Vanamees üksik, poeg ja lapselaps käivad teda harva vaatamas.
Siin ilmneb Vanamehe praegune unistus ja väljendamata palve Jumalale, et poeg tema sünnipäeva ei unustaks. Pooliku palvevastuse Vanamees saabki postkaardi näol, mis heldimuspisara silmi toob.
Väikese küsitavuse tekitas küll Vanamehe, lapse ja lapselapse liin: kui 98st lahutada loomulik isaks saamise aeg, saaks poja vanuseks 60–70 aastat, mis ei sobi kokku näidendis esitatuga. Ent see polegi tähtis, sest Vanamehe vanus on pigem maskeering. Ja igal juhul näitlejal hästi mängitud.
Ka igal 40–50aastasel on nagu Vanamehel võimalik igal õhtul magama heites tänada Jumalat talle kingitud päeva eest ja loota hommikul taas näidendis esitatu kombel kartulit ja mune praadida, sünnipäeval pitsike viskit juua ning eluga edasi minna.
Rita Puidet

«Jutt jumala õige»
Autor Miina Piir, lavastaja Peeter Volkonski.
Osades Ants Ander ja Mare Remmel. Esietendus 14. juulil 2007 Tartus.

Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu. (Ps 103:2)