Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Vaata, igaühel on oma täht taevas

30.11.2016 | | Rubriik: Ühiskond

Armastuse ja pühendumisega loodud tooteid saab endale soetada Eesti Rahva Muuseumi poest või Ahhaa keskusest, ent ka siitsamast. 2 x Kätlin Liimets

Tartus Peetri kiriku taga suures kollases majas tegutseb sotsiaalteenuste keskus Iseseisev Elu, mille eestvedajaks on elurõõmus juhataja Maire Koppel.

3. detsembril tähistame rahvusvahelist puuetega inimeste päeva. Kui inimesel on füüsiline või vaimne kahjustus, millel on ebasoodne, märkimisväärne ja pikaajaline mõju tema igapäevaelule, siis nimetatakse seda puudeks.
Erivajadusega inimestele on Eestis loodud erinevaid võimalusi aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus. Sellist võimalust pakub ka MTÜ Iseseisev Elu, mida hiljuti külastas president Kersti Kaljulaid. Keskuse eesmärk on arendada ja säilitada psüühiliste erivajadustega inimeste elukvaliteeti, pakkudes nõustamist, õpet ning töövõimalusi.
Juhataja Maire Koppel võtab mind särava naeratuse saatel vastu ja ütleb, et talle meeldib tema töö: «Kuskil mujal asutuses ei saa sa nii kiiresti positiivset tagasisidet.» Vestleme õdusas ruumikas kabinetis, mille akent kaunistab punase mooniga siidkardin, seintel on keskuse klientide maale ja kapi otsas põneva lahendusega majake. «See on kodutute ehitatud kodu. Seepärast ei raatsi loobuda. Lõime vahepeal neile töökeskuse. Kõik inimesed suudavad midagi teha. Püüame selle võime üles leida,» jagab Koppel.

Rajatud puhtusele
Iseseisva Elu keskusesse pöördutakse ise, arsti, pere või sõbra soovitusel. Uks on suletud vaid alkohoolikutele, kui nad kuu aja jooksul ei suuda kaineks saada.
Kahjuks näitab statistika, et psüühikahäiretesse haigestumine on kasvanud või siis on teadlikkus neist häiretest tõusnud. Koppel ütleb mõtlikult, et jääb mulje, justkui inimestel on kõik must-valge. Nagu teisi toone elus polekski. Murelikuks teeb see, et keskusesse jõuab enam noori, kelle skisofreenia on vallandunud kanepi tarvitamise tagajärjel.
Algas kõik 1997. aastal Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse päevakeskuse teenusest, mis vajas edasiarendamist. Kanada suursaatkonna toel loodi pesumaja, kus sai tööd kaheksa erivajadusega inimest, eesmärgiga ennast ise ära majandada. Teenus osutus nii edukaks, et loodi lisaks neli sarnast pesumaja. Alles kolme aasta pärast, 2000. aastal jõudis Eesti riik sarnaste teenuste pakkumiseni, senini töötati projektipõhiselt, suutes oma tegevuse tulemusena omafinantseeringuid maksta.
Koppel nõustub naerdes, et kuigi 2013. aastal suleti nende viimane pesumaja, võib tõesti öelda, et ühingu areng on ehitatud puhtusele, mida loodi klientide ja juhendajate toel vastastikuse abistamise põhimõttel: kui kellelgi oli kehvem päev, siis teised aitasid.

Nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik
Praegu pakub MTÜ Iseseisev Elu väga erinevaid teenuseid. Näiteks riiklikest igapäevaelu toetamise teenust ja toetatud elamise teenusest. Viimaseks on Tartu linna eraldatud korterid, kus elatakse mitmekesi vastavalt kokkulepetele ja makstakse eluasemekulusid. Seal külastatakse ühingu poolt kliente paar korda nädalas. Ühingu põhimõte ongi: nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. «Oleme sellised taustalauljad,» nendib Koppel.
Keskus pakub ka võimalust töötamiseks. Selleks on sisse seatud õmblus- ja kunstitöötuba, kus meistrite Gerli Reimandi ja Riina Laursoni käe all reeglina neli tundi päevas tegutsetakse vastavalt võimetele. Juhataja ütleb mahedalt, et nad ei müü haletsust, vaid kvaliteeti.
Tõesti, tooted, eriti mänguasjad, on vahvad. Õmblustoas jääb silma kollane jänes Mirtel ja tema kaaslane Pärtel. Raske on ette kujutada last, kellele selline kaissu ei sobiks.
Kunstitoas on käsil jõulukaartide tegemine, vilditakse lepatriinusid ja päris mitmed nukud ootavad oma juukseid. Siin on vilditud ka presidendile kingitud nukk. Enne seda ka president Ilves ja kuninganna Elizabeth.
Neid ning paljusid teisi armastuse ja pühendumisega loodud tooteid saab endale soetada Eesti Rahva Muuseumi poest või Ahhaa keskusest, ent ka siitsamast. Meister Riina ütleb vaikselt, et kui mujal on hindade üle põhjust ohata, siis siin keskuses mitte.
Näitusmüügi riiulitel on riidest nukud, vilditud loomad, mustade vuntsidega ripphiir, võluv unehiir, vilditud albumikaaned, ühes poes ümber kukkunud ehtsatest Hiina vaaside kildudest mosaiiktehnikas kaunistatud esemed ja muidugi keskuse maskott vares Vaak, kes pidi idee kohaselt veidi õnnetu olema, ent näib rahulolev ja õnnelik. Ohkan kergendusega. Sel aastal on jõulukingid leitud.

Avatud ühiskonnale ja kirikutele
Vaimupuuetega inimestele, kes töötubades ei osale, on päevakeskus, kus kogukonnana ühiselt süüa tehakse, vaba aega veedetakse ja huvitegevusega tegeldakse.
Maire Koppel, kes on ristitud Puhja ja leeritatud Tartu Peetri kirikus, ütleb siiralt, et on väga tänulik õpetaja Kaido Soomile, kes käib aastaid EELK vaimupuudega inimeste teenimise projekti raames usuteemadel rääkimas. Keskuses on mitmeid erinevate kirikutega seotud kliente ja huvi on olemas. «Oleme ühiskonnale avatud, ka kirikutele. Kui mõne kliendiga kontakt kaob, siis on juhtumeid, et leiame selle jälle koguduste kaudu. Koostöö on sõbralik ja toetav. Meie inimesed on ka tööd leidnud kirikutes,» kõneleb Koppel.
Lähenevale jõuluajale mõeldes paneb Maire Koppel lugejatele südamele, et märgataks enda kõrval teisi inimesi, ent ei unustataks ära iseennast. «Osake hoida tasakaalu,» ütleb ta. Vestluse lõpetuseks tuletab ta meelde siiani südames kantavat, lapsepõlves vanaemalt kuuldud mõtet: «Vaata, igaühel on oma täht taevas. Kui usud sellesse, siis see särab sulle!»
Kätlin Liimets

keskuse Iseseisev Elu juhataja Maire Koppel.

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)