Esileht » Online » Online artiklid »

Vaata iga päev maailma nii, nagu oleks see esimene kord

28.12.2012 | | Rubriik: Online artiklid

MIS TEEB jõulud jõuludeks ning annab pühadega kaasaskäivale kirevale kombestikule sisemise tähenduse ja elujõu?

Need, kellele jõulude kaubanduslik või meelelahutuslik taust on teisejärguline või lausa häiriv, vastaksid tõenäoliselt: jõulud on perepühad. Võtta aega lähedaste inimeste jaoks, teha neile rõõmu ja väljendada oma tänulikkust, olla hooliv ja tähelepanelik — kõik see võiks aga kuuluda ka teiste püha- ja argipäevade juurde.

Kristlastele esimesena pähe tulev tõdemus, et jõulud on Jeesus Kristuse sünnipäev, on samuti õige vaid osaliselt. Jeesuse täpne sünniaeg on teadmata ning selle pühitsemine 25. detsembril saab alguse alles IV sajandil, kui kristlik kirik keiser Constantinuse õhutusel hulga teiste päikesekultuse elementide kõrval võttis üle ka talvise pööripäeva kui Võitmatu Päikese (ladina keeles Sol Invictus) sünnipäeva.

Teisalt on kristlike jõulude algupära nähtud hoopiski juutide lehtonnide pühas, sest mõlemas on tähtsal kohal valguse ja eluvee sümbolid. Maausulised näevad jõuludes talvist pööripäeva ja uue aasta (ajastaja) algust.

Edasi loe Sakalast.

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)