Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Väärika ajalooga kogudus

27.08.2008 | | Rubriik: Kirikuelu

Martna Martini kirik ehitati 16. sajandil Saare-Lääne piiskopi Johannes III Orgase ettevõtmisel. Praeguse ilme sai kirik 19. sajandi II poolel. Fotod: Sirje Semm

Martna Püha Martini kirikus tähistati koos vallaga kiriku esmamainimise 710. aastapäeva.

Pühapäevane pidulik jumalateenistus tõi 17. augustil Martnasse kokku neidki, kes kogudusega eriliste sidemetega seotud ja sellest paigast aastaid eemal olnud.
Samal nädalal peeti Läänemaal läänlaste päevi, mis juhatati sisse neljapäeval kontsertjumalateenistusega Haapsalu toomkirikus ja kell 9 õhtul küünlaketiga Virtsust Noarootsini ning kirikukellade helinaga lahkunud läänlaste mälestuseks.
Nii maanteid palistav küünlakett kui ka päevad ise teenisid üht eesmärki: näidata kõigile läänlastele teed tagasi koju. Üritus sobis hästi sellesse aega, sest august on Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamisel eksiili, vastupanu ja iseseisvuse taastamise kuu. Viimati peeti läänlaste päevi 15 aastat tagasi.
Kohtumine üle aegade
Oli üks augustikuu lämbemaid päevi, kus isegi keskaegse kiriku paksude müüride vahel istuda oli palav. Enne jumalateenistuse algust mängis pühakojas puhkpilliorkester ja laulis koor Soomest. Õues olin haruldase kohtumise tunnistajaks. Üle 40 aasta oli Martnasse tulnud õpetaja Toomas Paul, kes võttis selle teekonna ette oma viimase leerilapse Kulle Reinholdi (Kasemaa) kutsel.
1967. aastal käis Martnas leeris viis leerilast ja toonasele koguduse hooldajaõpetajale olid need seal viimased. Toomas Paul pidas Martnas lahkumisjutluse aasta hiljem surnuaiapühal ja tunnistab, et pole siiakanti hiljem sattunudki. «Tulen nagu teise maailma,» tunnistab ta hea sõnaga kogudust meenutades ja ütleb, et kogudus kinkis talle Pannonia mootorratta. «Sellest oli meie perele suur abi.»   
Kulle Reinhold on enne pensionile jäämist elus mitmeid ameteid pidanud, olnud ka linnas juuksuriks ja kokaks. «Meeste randiga lõikus maksis 44 kopikat ja keemiline lokk 4.50,» mäletab ta.
Hoidnud kogudust ja koda
Kulle on olnud koguduse juhatuse esimees nii kaua, et ei mäletagi kui kaua. «Kogudus on 64 aastat olnud ilma oma õpetajata. Lind (Eduard Samuel Lind oli Martna pastor 1937–1944. – Toim.) oli viimane, aga läks sõja ajal läände. Teised on kõik olnud hooldajad.» Toomas Pauli ajal ja hiljemgi oli suureks abiks kohapeal elanud köster Johannes Niilisk (Martnas teeninud 1936–1979).
Armulauaga jumalateenistusel jutlustas peapiiskop Andres Põder, teenisid praost Tiit Salumäe, praostkonna õpetajad Kari Tynkkynen, Ants Leedjärv ja Illimar Toomet, Katrin-Helena Melder Järva-Jaanist, Pille ja Michael Heckman Saksamaalt, Ilona Koivisto Soomest. Kohal olid sõpruskoguduste esindajad Soomest Kesk-Porist ja Marttilast ning Saksamaalt Veckerhagenist, kes andsid üle ka pidupäevakingitusi.
Laulsid praostkonna ühendkoorid Lia Salumäe ja Tooni Leedjärve juhtimisel. Soololauluga astus üles lähedal asuva Suure-Lähtru mõisa perenaine sopran Monika Helme, kes on valitud ka koguduse juhatusse.
Peapiiskop andis ustavatele koguduseliikmetele Kulle Reinholdile ja Helju Palmistele üle EELK tänukirja.
Nii Katrin-Helena Melder kui ka Pille Talvar on olnud Martna koguduse hooldajaõpetajad. Viimased kaks ja pool aastat on selles ametis Kari Tynkkynen, kes hindab 125-liikmelist kogudust ustavaks maarahvaks: «Ja armulaual käiakse ilusasti!» Soome misjonärina lähetuse saanud mees on teeninud ka Sambias ja kaalub lähetusaja möödumisel võimalust sinna tagasi pöörduda või jätkata Eestis.
«Martna on päris kena koht õpetajale, kui majandusasjad ka korda saame,» annab ta hinnangu.
Ajalugu väärtustades
Kirikust suundus pidupäevakogudus pastoraati, mille külge hilisemal ajal on ehitatud koolimaja. Seal pakuti rahvale süüa, sai istuda ja mõnusalt juttu puhuda. Pastoraadis oli üles seatud Ülle Meisteri tööde näitus, käsitöö- ja vanavaranäitus. Õhtul võisid huvilised minna Martna valla piiresse jäävasse Saueaugu teatritallu vaatama Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud Indrek Hirve näidendit «Kevadtalv 1918».
Huvilised said osta paikkonna koduloolist uurimusteost «Kuluse-Martna kirikumõisa küla», mille on koostanud Rait Talvoja, Salme Niilisk ja Vilma Strauss.
Suurtest teedest eemale jäävat Martna kirikut tasub ikka külastada. Kunstiajaloolane Juhan Kilumets on pühakoda ühel erilisel põhjusel lausa staariks nimetanud. Mõni aasta tagasi puhastati kiriku altariruumis mitme värvikihi alt välja keskaegsed üllatavalt hästi säilinud seinamaalingud. Restaureerijate poolt konserveerituna on see kirgas kalasabamuster kui värvilaik valgeks lubjatud kirikus. Salapära lisab pühakojale ka restaureerimise ajal müüritises avatud sakramendinišš.

Sirje Semm

Helju Palmiste on olnud ustav koguduse töötegija, helistanud kella ja pühakoda korras pidanud. Leeris käis ta 1950. aastal Narva Aleksandri kirikus. Kui Martna hooldajaõpetaja oli Peeter Paenurm, tõid nad kirikukirjad Narvast ära Martnasse, kus Virumaa tüdruk Helju elab 1964. aastast. Protsessioon siseneb kirikusse. Kohtumine üle aegade: Kulle Reinhold ja Toomas Paul.

Üks kommentaar artiklile “Väärika ajalooga kogudus”

  1. Anonüümne ütleb:

    mõnd vääritu ajalooga kogudust?

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)