Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Uus loodu Kristuses

07.05.2003 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud!
2Kr 5:17
Loomistöö lõpetanud, vaatas Jumal kõike, mida Ta teinud oli ja andis sellele hinnangu ning see on antud teada kõigile, kes uurivad, kuidas ja millise tasemega Jumal ilmamaa valmistas.
Pole juttugi äpardunud eksperimendist või isevooluteed kujunenud olukorrast, kus valitseb segadus ja ebakõla Looja ja loodu vahel. Otsivale hingele, kes tahab leida oma kohta selles loomingus, öeldakse: «Vaata, Jumal silmitses kõike, mida Ta oma sõna läbi oli teinud ja see kõik oli hea.»
Mis siis muutus, et me vajame uut loomist Kristuses, vajame mitte paremaks muutmist või olemasoleva uuendamist, vaid kardinaalset suunamuutust, mida on kohane nimetada uueks looduks.
Kõik hea sai rikutud, kui inimene õppis tundma kurja. Osasaamine hea ja kurja tundmise puust, mis pidi muutma meid Jumala-sarnaseks, osutus suureks pettuseks. Õieti lubadus, mille madu andis, sai täidetud, kuid mitte nii, nagu me lootsime.
Hea ja kurja tundmine sai inimesele tõesti osaks, kuid see, mida juurde õppisime, oli ainult kurjus ja kurja tegemine.
HEAD teha ja tunda oskas inimene ka enne seda. Jumal oli meile usaldanud oma loodus erilise koha – olla ülevaatajaks, korrashoidjaks ja loominguliseks loodu kasutajaks. Mitte, et me ise oleksime võimelised midagi uut looma, vaid Tema loodut kasutades tekitama uusi seoseid ning seeläbi ainese varjatud olu esile tooma.
Õppides tundma kurja, kasutama loodust ka selliseid omadusi, mis hävitavad ja suretavad, sai inimene targemaks vaid enese ja teiste hävitamise ja ebaõige väärtustamise osas.
«Sel päeval, mil te sellest puust sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate nagu Jumal» – seda meile lubati. Pealegi oli kõik meil ennegi olemas. Saada Jumala-sarnaseks muutus eesmärgiks iseenesest, suhtestamata end Temaga, kelle sarnased tahame olla.
«Jumal lõi INIMESE oma näo järgi, JUMALA, näo järgi.» Nüüd aga pakutakse meile olla kellegi sarnased ilma eeskujuta, ilma standardita, püüdes ise järele teha midagi, mille originaali me ei ole tundma õppinud.
Olla Jumala-näoline Jumala palet tundmata – oleme ise enese jumaluseks ja nägu on meil vaid iseenese oma.
Mida võitis inimene sooviga õppida tundma seniteadmatut ja sarnaneda meistrile sedavõrd, et astuda ise Tema kohale. Täpselt seda, mida lootis. Teades head, sai inimene hea ja kurja tundmise viljast juurde puuduva kurjuse tundmise. Soovides saada Jumala-sarnaseks, sai ta jumalaks iseendale. Seeläbi sai Jumala loodu, mis Tema hinnangu kohaselt oli VÄGA HEA, lisaks üksnes kurja tundmise ja jumalatuse.
Õieti pakuti meile olemasolevat, täpselt samamoodi kui kiusaja pakkus Kristusele kolmekordses proovilepanekus seda, mille omaja loomise läbi Ta juba oli.
Jumala Poeg Kristus ei rikkunud ära loomisjärgset olukorda. Ta vastusest loeb välja, et kõik pakutav on Tal olemas Jumala armust. On igapäevane leib, hoitus häda ja õnnetuse eest ning Jumala-näolisus Temale kuulekuses ja Tema kummardamises inimesel, kui ta on Kristuse kaudu saanud osa TÕELISE INIMESE võidust kurjuse ja surma, jumalatuse ja enesearmastuse üle.
Uus loomine Kristuses annab uue alguse loodutena – INIMESTENA, mitte jumalakestena; annab meile hea tundmise ja kurja ahvatluste hukkamõistu ja hoidumise; annab läbi Jumala-poolse hinnangu ja hoituse mõistmise, et kõik, mida vajame nii selleks kui ka igaveseks eluks, on meil, inimestel, armu läbi olemas.
Aare Vilu

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)