Esileht » Uudis » Esileht »

Uus lend usuteadlasi

28.06.2017 | | Rubriik: Esileht

Margit Lail ja Margus suvi.

Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonda kuuluva usuteaduskonna lõpuaktused toimusid magistriõppes 16. juunil ja bakalaureuseõppes 21. juunil.

Usuteaduskonnas kaitsti kevadel 4 bakalaureusetööd ja 13 magistritööd. Magistriõppes lõpetas Elise Nemliher nominaalajaga kaks õppekava: religiooniuuringud ja religioonipedagoogika. Lisaks läbisid kaitsmise talvel üks bakalaureusetöö ja 2 magistritööd. Tiit Arge, Toomas Erikson, Helen Haas ja Tanel Meiel lõpetasid ülikooli cum laude.
Usuteaduskonna juhataja Urmas Nõmmik ütles, et sel aastal lõpetas erakordselt rohkearvuline ja tugev grupp magistreid, kelle seas oli neli vaimulikku: Kanepi koguduse õpetaja Margit Lail, Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikust munkpreester Orenti Kampus ja diakon Toomas Erikson ning Eesti Karismaatilisest Osaduskirikust Leevi Lillemäe.
Diplomi said ka Sangaste koguduse jutlustaja Tanel Meiel ja Valga kogudust teeniv Margus Suvi, kes on läbinud pastoraalseminari ja ees on ootamas ordinatsioonieelne pro ministerio eksam.
Konkurss doktoriõppesse oli sel aastal tihe: kaheksast kandidaadist valiti Helen Haas ja Diana Tomingas. Tegevustoetuse väliselt hakkab teaduskonnas õppima Hispaania päritolu doktorant Cristina Barcina Perez, kelle õpinguid rahastab Euroopa Liit.
Magistreid tervitasid lõpuaktusel rektor prof Volli Kalm, dekaan prof Margit Sutrop ja vabade kunstide prof Valdur Mikita. Luterliku kiriku poolt õnnitles lõpetajaid haridusassessor Marko Tiitus, kes silmapaistvalt särava kõne alguses intrigeerivalt küsis, mis annab lisaks administratiivsele reformile õiguse teoloogile ja kirikuõpetajale nii tähendusrikkal hetkel seista mitme arvamusliidri poolt ilmalikuks kuulutatud Eestis nii auväärse kuulajaskonna ees.
Lisaks ajaloolisele argumendile, et Tartu ülikooli on asutanud luterlik kuningas, nentis Tiitus, et ka tõejärgses ja usupõhjatus ühiskonnas on loovalt mõeldes võimalik leida teaduse ja religiooni vahel kokkupuutepunkte: „Praegusel dehumaniseerival ajastul ühendab meid humanitaaridena eelkõige taotlus inimeseks olemise, inimloomuse ja ka inimlikkuse sügava mõistmise ja tunnetuse järele.
Just humanitaarteaduste peaülesanne on mõista inimloomuses ka mõistetamatut, seletamatut, kirjeldustele, ennustustele ja manipulatsioonidele allumatut osa. Ja tuletada meelde, et inimlikkuses ja inimeseks olemises on alati veel midagi, midagi saladuslikku ja varjule jäävat.“
Pärast lõpuaktust toimus usuteaduskonna vastuvõtt lõpetajatele ja õppejõududele. „Meid on vähe, näeme palju vaeva õppimise ning teaduse tegemisega. Sellega kaasneb ka vastutus anda oma panus ühiskonda,“ oli usuteaduskonna juhataja sõnum, mis kõlama jäi.
Lisaks väljendas Urmas Nõmmik oma rõõmu, et kuigi usuteaduskonnas ei jätku kõigile soovijatele töökohti, üliõpilasi võiks rohkem olla ja palgad suuremad, siis pole teoloogia ja religiooniuuringute kompetents kunagi Eestis nii kõrge olnud.
Kuni homseni on võimalik kandideerida usuteaduskonna bakalaureuse- ja magistriõppekava õppekohtadele. Et pakkuda paindlikku õppimisvõimalust töötavatele inimestele, toimub alates sellest aastast magistriõpe tsükliõppena üle nädala.
Kätlin Liimets

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)