Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Uus altari pilt Tallinna Kaarle kirrikus

18.09.2013 | | Rubriik: Kirikuelu

Johann Merila Pärnust saatis Eesti Kirikule 134 aasta taguse Ristirahwa pühhapäwa lehe 34. numbrist (19. august 1879) leitud artikli, mis köitis tema tähelepanu. Artiklis on juttu Tallinna Kaarli kiriku apsiidifresko saamisloost, mis võiks ka tänasele lehelugejale huvi pakkuda, eriti kui silmas pidada seda, et sel suvel sai nimetatud Köleri fresko restaureeritud.

Sest kirjutatakse meile nönda:
29mal heina k. päwal olli Tallinna Kaarle koggudusele Jummala armu läbbi suur römupääw walmistatud: uus altari pilt olli walmis ja sai Jummala sönna ja palwe läbbi pühhitsetud (1. Tim. 4, 5). –
Jubba 6½ aasta eest hakkas koggudus ue pildi tarwis rahha korjama ja kolme aastaga olli 1000 rubla kous. Agga selle rahhaga ei wöinud temma weel mitte pilti tellida. Sest kirriku põhjus plani järrele piddi pilt otsekohhe altari kohhal öönsa müri peale malitud sama; se tö on wägga kunstlik ja sellepärrast ka wägga kallis. Jöuu ja nöu polest olli koggudusel selle asja jures pudu, ja köik murre asjata. Agga Jummal murretses kogguduse ette ja aitas tedda. Temma teggi ühhe mehhe süddant lahti, et ta kogguduse söbbrade palwe peale lubbas sedda pilti ilma maksuta malida. Köik ettevalmistamise tööd piddi koggudus isse muretsema; agga sedda, mis pildi ennese walmistamise jures tarwis läks, lubbas temma ommast taskust toimetada. Se mees olli prohwessor Joh. Köler Peterburist, kes Eesti rahwa seast pärrit ja kulus keiserlik kunstmaalder on. Hea nöu olli nüüd käes, agga töle ei wöinud weel mitte hakkata, sest et maalder selle tö peale mitme asja polest alles piddi öppima. Köigel wenne maal polle sedda wisi malitud pilti mitte leida. Maalder piddi siis Saksamale minema, seal öppima, mil wisil nisuggust pilti tarwis malida, piddi enne mitmesuggust prowipilti pab­beri peale (kartongi) teggema j. n. e. Nönda läksid kolm aastat möda. Sel kewwadel tulliwad nüüd koggudusele need römu sönnumed, et maalder sel aastal kirrikus tööd piddi hakkama. Nüüd vöis ka koggudus omma ettewalmistamist kirrikus kässile wötta. Meistri plani järrele hakkati näddalal enne nellipühhi karnisi teggema kirriku altari müri peale. Kui se walmis olli, saiwad umbes arwata 5000 jalla pikkust naela altari seina sisse tautud; need ollid aswaltiga mittukorda wöitud ja nende pead ärra tinnutatud, et nad mitte ei saaks rooste läbbi ärrarikkutud. Nende naelte peade külge sai aswaltiga wöitud, tradist punnutud wörk kinnitatud ja selle peale 1–2 tolli paks krohw pandud, mis peale siis pilti sündis malida. – Se tö sai köige targemate, selle asjatundjate Peterburgi linna prohwessoride nöuu möda sellepärrast ettewöetud, et luhwt wanna müri ja pildi krohwi wahhel saaks läbbikäia ja et uus pilt niiskuse läbbi mitte ei saaks ärrarikkutud. –
13mal Julil hakkas prohwessor Köler omma malimise tööd kirrikus. Ni palju uut krohvi sai iggakord altari seina peale pandud, kui maal­der sel korral wöis walmis malida. Sai se kuiwaks, siis olli wärw ka ni kindlaks jänud seina peale, et sedda muidu ei saaks mahha wötta, kui krohwiga tükkis. (Sedda wisi malimine nimmetatakse: «al fresko» se on: wärske peale.) Se tö on wägga kunstlik tehha ja jädaw; kunstlik sest, et mis ükskord seine peale on malitud, ka senna peale peab jäma, – wiggasid ei sünni mitte enam parrandada; ja jädaw on ta, sest et wärwid, mis seina peale on malitud, seinaga ühte kokku kuiwawad ja ni kaua seisawad, kui seina krohv seisab. – Kümme päwa malis maalder sedda pilti, 12 tundi päwas tööd tehhes ja löppetas sedda 23mal Julil. – Selle altari seina peal, mis enne tühhi ja paljas olli, on nüüd meie kalli Önnisteggija kuju nähha: taewa pilwete seest astub ta wälja ja sirrutab ommad käed kogguduse wastu nagu kutsuks ta köiki ennese jure ja lubbaks neile omma õnnistust ja rahhu ennese jures. Mis se pilt tähhendab, selletawad pealegi need sönnad ärra, mis temma ümber on kirjutatud: Tulge minnu jure köik, kes teie waewatud ja koormatud ollete, ja minna tahhan teile hingamist sata. Matt. 11, 28. –
Kui nüüd pühhapääw kätte olli tulnud, sai Jummala tenistus selsammal kombel petud, kui muilgi pühhapäiwil. Agga kui kirriku palwe kantsli pealt olli loetud, siis nimmetas öppetaja sedda römu ja kallist annet, mis koggudus selle pildiga Jummala armu läbbi olli sanud. Ta selletas ärra, mil wisil koggudus sedda pilti olli sanud ja mis ta tähhendab, tännas pildi eest koggudusega ühtlase Jummalat, kellest köik hea andminne tulleb ja kes omma heldust selle ande läbbi koggudusele ueste tunnistanud; tännas sedda maald­rit, kes ilma omma tassu püüdmata selle tö teinud (ta on isse liggi 1000 rubla selle jures kullutanud ja sedda pilti arwatakse 7 tuhhat rubla wäärt ollewad); tännas köiki, kes selle pildi jures omma tö, nöuu, murre ja andidega abbiks on olnud. Ja maenitses ka koggudust, et nemmad selle pildi peale wadates, mis Issanda armu pattuste wastu ni ellawalt silmade ette panneb, Temma armu kutsumise healt ärratunneksid ja süddamesse wöttaksid, ja pallus Jummalat, et Ta neile, kes sedda pilti kog­gudusele sowinud, armu palgaks ja kilbiks wöttaks olla ja et Ta pildi läbbi palju piddi önnistama, selle läbbi neid pattu unnest üllesärratades, neile omma wäggewat armu mele tulletades, ja nende usku kinnitades, et nad hingamist Issanda jures saaksid tunda siin ajalikult ja seal iggaweste.
Kui Jummala tenistus olli ärrapetud, siis läksid kirriku konwendi liikmed prohwessori herra jure ja andsid temmale tännu-kirja konwendi polest ja tännu mällestuse annet kogguduse polest. Pärrast sedda ollid kogguduse eesseisuse liikmed maaldriga ja mönne auusa söbbraga löuna sömaajal kous, kus prohwessori herrat lasti körgest ellada; agga kui pääw hakkas öhtu pole jõudma, läksid nemmad selle tundmisega koju, et Jummal sel päwal omma armu ja abbiga nende jures olli olnud ja neid önnistanud.
Agga sinna, armas lugija, kui sinna juhtud Tallinna Kaarle kirriku tullema, siis tehku Jummal selle pildi läbbi, kellest sa praegu olled kuulnud, meie Önnisteggija armu, kes pattusid wastu wöttab ja neile hingamist sadab, sinnu süddame sees ellawaks, et ta ei mitte muunde jurest, kui temma jurest ei wöttaks armu ja abbi ja römustamist otsida, ja et sa sedda temma jurest wöiksid leida; et sa ei mitte mu järrele, kui agga Temma järrele ei wöttaks käia, sest Temma järrele käimises üksipäinis leiab hing süddame ja ellu waewa ja koorma al jädawat hingamist ja römustust. Kus kohhal sinna ka ial Kaarle kirrikus seisad, kas kesk kirrikus, wöi tagga pole, kas parremat wöi pahhemat kät – iggal polel watawad sinnu Önnisteg­gija silmad pildi pealt sinnu peale – se öppetagu sind, et Temma iggal pool liggi on, kus sa ial olled, ja et Ta köik teab, mis sa ka ial mötled, rägid ehk teed, – et Temma ka sinnu waewa ja hädda tunneb. Pilwete seest astub Temma selle pildi peal sinnu ette – se andku sulle möista, et Temma se köige wäggewam Jummal on, kes sind iggal ajal wöib aidata ihhu ja hinge häd­da sees. Ommad käed lautab Temma pildi peal sinnu wastu väljas; – se kinnitagu sind, et Temma sind ärra ei pölga, waid sind süddamest armastab. Lahke ja tassane silmist seisab temma selle pildi peal sinnu ees – se römustagu sind, sest Ta südda on ka sinnu wastu lahti, ka sinna olled temma kätte peale märgitud, agga se maenitsegu sind ka, et Temmast öppiksid allandust ja tassandust.
Ja kui sa, armas luggija, altari peale wadates, immeks panned, et altari üllem jagu üksipäinis pildiga on ehhitud, siis olgu sulle teada, et nöu on, altari müri allama jau peale ka pilti malida, pühhast öhtusömaajast. Millal se rööm koggudusele tulleb, et temma ka sedda pilti ommas kirrikus näeb, – se on üksi Jummalal teada. Koggudusele polle weel ei maaldrit teada, kes sedda saab teggema, egga olle ni palju jöudu, et ta sedda wöiks tellida. Olgu se siis ka sinnu palwe, et Jummal selle pildi jures aitaks, nönda kui Ta esimese jures on immelikult aidanud. Küllap kog­gudus aega möda saab ka teise pildi kätte ja wöttab siis jälle tunnistada, nõnda kui ta essimese pildi pühhitsemise päwal on tunnistanud – ja sinna, hing, tunnista ka –: Mo hing, kida Jehowat ja ärra unnusta Temma heateggemissi mitte ärra.B.

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)