Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Uurimus leeritööst annab ka praktilist nõu

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu elus toimus märtsi alguses mitu tähtsat sündmust.

Kõigepealt valimine Tallinna praostiks, siis selle ameti nimel loobumine Laste- ja Noorsootöö Ühenduse juhatuse esimehe kohast ning ühe aastatepikkuse töö lõpuleviimine – magistritöö edukas kaitsmine.

Jaan Tammsalu on oma magistritöös võtnud luubi alla leeritöö EELKs. Töös on antud praktilisi nõuandeid, kuidas peaks parema tulemuse nimel leeritööd ümber korraldama. «Kui 1980ndate keskelt järgneva kümne aasta jooksul leeritati EELKs ligi 60 000 uut täieõiguslikku koguduse liiget, siis vaadeldava aja lõpuks oli meil 731 liikmeannetajat vähem kui alguses. Surmad maha arvatult, oleks ca 40 000 liikmeannetajat pidanud juurde tulema, kuid hoopis 731 kadus,» teeb Tammsalu kurba statistikat.

Mis siis juhtus ja mida me valesti tegime, küsitakse uurimuses ning antakse ka praktilisi nõuandeid, kuidas võiks leeritöö nii välja näha, et see efektiivne oleks. Näiteks leerikoolis peaks olema loengute kõrval rohkem rühmatööd ja individuaalset suhtlemist. Õpetaja peab oma leerilapsi tundma, ta peab kursust alustades endale selgeks tegema, kes on tema õpilased. Tammsalu peab vajalikuks kehtestada leerikursustele 60tunnine ja kolmekuuline miinimumnõue.

«Olen seal tõsiselt öelnud, et leerituleku vanust võiks alandada 13 eluaastale. Eriti seoses laste armulauale lubamisega,» tutvustab Tammsalu oma seisukohti. «Meie lapsed on sageli väga arenenud, ka vaimse õpetusega ei tohi hiljaks jääda.»

Usuteaduse Instituudis kaitstud magistritöö «Leeritöö EELKs aastatel 1988 kuni 2000 ja rakenduslikud soovitused leeritööks» juhendaja oli praktilise usuteaduse professor, Tartu ülikooli rektori kohusetäitja dr Tõnu Lehtsaar, oponendid olid magistrid Tiit Pädam ja Kaido Soom.

Tiiu Pikkur