Esileht » Online » Online artiklid »

Uurimus: ENSVs valitses usuvastases võitluses kaos

04.09.2011 | | Rubriik: Online artiklid

Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst selgub, et kuigi nõukogude võimu ajal kulutati suur hulk aega ja raha religioonivastasele võitlusele, ei täitnud see lõppkokkuvõttes oma eesmärke.

Kui arvestada, et kogu (kommunistliku – toim) partei ideoloogiliseks eesmärgiks oli kiriku likvideerimine ja riigi kodanike võitlevateks ateistideks muutmine, siis tegelikkuses ei õnnestunud kumbagi eesmärki saavutada, tõdeb Atko Remmel oma Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö «Religiooniaastane võitlus ENSVs aastatel 1957 kuni 1990» kokkuvõttes.

Remmeli sõnul võib väita, et religioonivastane süsteem küll töötas, kuid oli võrdlemisi ebaefektiivne võrreldes sellesse panustatud ressurssidega. Arhiiviallikate alusel jääb vähemalt religioonipoliitika ellurakendamisest mulje kui parajast kaosest.

Üldjoontes jagunes riigi metodoloogia religiooniprobleemiga toimetulemiseks kaheks: riiklikud sanktsioonid seadusandluse ja selle kontrollimise näol ning teisalt ateistlik propaganda. Kogu see tegevus oli aga Remmeli hinnangul kaugel olemast koordineeritud ja konkreetne – tegu oli ideoloogiast lähtuva sundusliku osaga, mis enamiku asjasse segatud organisatsioonide ja inimeste jaoks oli suurema osa ajast (ebameeldivaks) «ühiskondlikuks kohustuseks». See tingis suhteliselt passiivse osaluse ja töö kehvapoolse kvaliteedi.

Edasi loe Postimehest.

Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu. (Jh 1:17)