Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Uuenemisprotsess loob eeldused kiriku võimekuse suurendamiseks

04.05.2005 | | Rubriik: Kirikuelu

EELK XXVI Kirikukogu 10. istungjärk toimus 26. ja 27. aprillil Tallinnas. Kuulati peapiiskopi ülevaadet olukorrast kirikus, kinnitati 2004. a majandusaruanne, I lugemisel oli kirikuseadustiku eelnõu. Kirikukogu juhatas peapiiskop Andres Põder, abijuhatajad olid Tiit Salumäe ja Priit Kama.

Peapiiskop lähtus oma ettekandes 2004. aastat EELKs iseloomustades kuuest märksõnast: enesemõistmise ja elukorralduse uuendamine; kaader; talitused ja jumalateenistuslik elu; majanduselu; kiriku struktuuriüksused; suhted riigi ja avalikkusega.

Enamus vaimulikke teenib lisa

Möödunud aastal võeti vastu EELK uus põhikiri, mis on lühem ja süsteemsem. Ent uue põhikirja rakendamine ja kirikuseadustiku vastuvõtmine ning elluviimine nõuab palju pingutust ning peapiiskopi hinnangul 4-5 aastat, et see muutuks üldmõistetavaks tavaks.

Sügisel algasid koguduste juhtorganite valimised ja novembris valis kirikukogu uue peapiiskopi. Tekkisid eeldused kiriku võimekuse suurendamiseks.

Eelmisel aastal oli EELK teenistuses 201 vaimulikku, neist 140 õpetajat, 9 diakonõpetajat ja 52 diakonit. Kogudusi teenis 139 vaimulikku. 165 kogudusega EELK puhul peaks vaimulikega varustatus hea olema, kuid 52 vaimulikku teenivad mitut kogudust, pooled kogudused ei suuda leida või palgata oma õpetajat.

Paljud vaimulikud teenivad lisa väljaspool kogudust. 165 kogudusest 33 suutsid oma õpetajale väärilist palka maksta, 132 kogudusel tuleb leppida sellega, et õpetaja teenib lisa.

Ristimiste ja leeritatute arv väheneb ja sellest tulenevalt ka liikmeannetajate arv. Peapiiskop soovitas, nagu ta varem piiskoplikul nõukogulgi on öelnud, töötada välja ristimist ja konfirmatsiooni tähtsustav programm.

Positiivne on jumalateenistuste ja armulaualiste arvu suurenemine. Liikmeannetustest laekus eelmise aasta tulust 13%, sõpruskogudustelt 19%, tulu saadi ka kinnisvaralt, sponsoritelt, omavalitsustelt jm.

Reformitakse kogu kiriku õiguslik alus

Koguduseliikme osalus kiriku majanduselus on 21%, mis ei ole piisav. Kiiret tõusu siin ei ole oodata. Koguduste laekumiste koguarv oli eelmisel aastal 65 miljonit krooni, mis on suurem kui varem.

Peapiiskop hindas konsistooriumi ja keskasutuste tööd tegusaks. Usuteaduse Instituut ja ajaleht Eesti Kirik on jätkuvalt prioriteetsed. Allasutuste töö saneerimine on läinud suhteliselt edukalt. Vaja oleks aga kaasata senisest enam võimekaid ilmikuid ja ühiskonnakihte, ka akadeemilisi ringkondi. Avalikkuse tähelepanu kiriku suhtes on suurenenud ja Euroopa Liidu ning maailma globaliseerumise kontekstis jäävad religiooniküsimused jätkuvalt aktuaalseks.

Mitu tundi väldanud arutelul räägiti lahti valmiva kirikuseaduse eri peatükke. Selgitusi jagasid ja küsimustele vastasid eelnõu koostajad Veiko Vihuri ja Illimar Toomet. Kirikuseadustik on kirikuelu reguleerivate oluliste seaduste kogu.

Kirikuseadustiku eelnõu menetlemise juhtivkomisjon on õiguskomisjon. Kirikukogu valis neile abiks veel neli eksperti: Vallo Ehasalu, Urmas Petti, Marko Tiituse ja Raivo Linnase. Kõik on ka kirikukogu liikmed. Peapiiskop kutsub kokku kaks erakorralist kirikukogu istungjärku, nimelt 20. septembril kirikuseadustiku II lugemisele ja 18. oktoobril III lugemisele ning loodetavalt ka vastuvõtmisele.

* * *

Kuidas läks kirikuseadustiku eelnõu I lugemine?

Veiko Vihuri: Sellisel kujul oli eelnõu esimest korda kirikukogu ees. Kiriku õigusreform käib juba mitu aastat. Koostajate mõte on teha see töö ühe korraga ära. Uus põhikiri on juba vastu võetud. Nüüd töötame kirikuseadustiku kallal, kuhu on koondatud kõik seadused.

Liturgilise ja õpetusliku sisuga osa kirikuseadustikust arutatakse läbi piiskoplikus nõukogus. Ka kirikukogu saab oma ettepanekuid teha. I lugemisel tutvustasime kogu seadustikku osa-osalt. Huvi tunti ja küsiti kõigi osade kohta. Eks küsiti ikka sellest, mis ennast huvitab. Vaimulikud küsisid õpetusliku ja liturgilise osa kohta, ilmikud rohkem majanduse kohta.

Meie eesmärk on kirikuseadustik veel selle kirikukogu koosseisuga vastu võtta. Õigusreformi on tehtud just selle koosseisuga, inimesed on probleemiga kursis. Sisuliselt on tulnud reformida poole aasta jooksul kogu kiriku õiguslik alus, läbi vaadata kõik seadused 1991. aastast kuni 2004. aastani.

Tiiu Pikkur

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)