Uued ustavad abilised ametis
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Määratlemata / Number: 4. oktoober 2006 Nr 40 /
Möödunud pühapäev kujunes Tartu Pauluse kirikus tavapärasest pidulikumaks. Ametisse seati 8 uut vöörmündrit.
Vöörmündri ehk kirikuvanema ametisse seati Ago Pärtelpoeg, Kaidu Kontkar, Fred Raju, Kalle Kepler, Rein Aviste, Ants Martin, Rein Liiva, Andres Elias. Koguduse õpetaja Joel Luhametsa sõnul on uued töötegijad kõik tõsised ja ustavad usumehed ja kutsutud eelkõige just seetõttu uude ametisse.
Põhjus, miks korraga niipalju uusi mehi ametisse võeti, on lihtne: suures koguduses on jumalateenistusi palju ja ühel jumalateenistusel teenib tavaliselt korraga kaasa 3–6 kirikuvanemat. Seni ametis olnud kaheksal mehel käis seetõttu töö vahel üle jõu. Nüüd loodab õpetaja Luhamets, et mehed saavad oma kohustusi paremini sobitada isikliku eluga ja vastavalt graafikule on kõigil jumalateenistustel piisav abitööjõud olemas.
Vöörmündri kutsub ametisse koguduse õpetaja ja kiidab heaks kogudus. Erinevalt koguduse nõukogu liikme staatusest on vöörmündri amet n-ö eluaegne. Nad kutsutakse ametisse ja neid ei saa hääletamise teel iga nelja aasta järel ümber valida.
Segadust mõistete osas tekitab see, et rahvas nimetab koguduse nõukogu liikmeid kirikuvanemaiks. Õpetaja Luhametsa selgitus siia juurde on lihtne: «Kirikuvanemate hulgas on nõukogu ja juhatuse liikmeid, kuid on ka selliseid kirikuvanemaid, kes ei kuulu kumbagi kategooriasse.»
Vöörmündri ülesanne on aidata korraldada koguduse välist elu: hoolitseda koguduse majapidamise korrashoiu eest, valvata korra järele kirikus, eriti jumalateenistuse ja kiriklike talituste ajal.
Need hoolsad töötegijad aitavad koguduse õpetajat jumalateenistusel: löövad kella, kohendavad küünlaid, seavad altari, võtavad vastu ja saadavad külalisi ning teenivad kaasa jumalateenistusel. Tartu Pauluse kirikus on kirikuvanemate lisaülesandeks hoolitseda raadioülekannete eest. Selle ameti esindaja tunneb kirikus kaelas kantava ametiristi järgi.
Ehkki päris seda tähendust, mis oli vanasti vöörmündril koguduses – olla kohaliku küla esindajana sidemeheks koguduse õpetaja ja külainimeste vahel – tänapäeval samas ametis olevatel linnameestel ei ole, usub Joel Luhamets, et sidepidajateks oma sõpraderingi ja kiriku vahel on need mehed ometi ja ehk paraneb sellest tulevikus ka koguduse meestetöö.
Meeli Pärtelpoeg
