Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Uudiseid praostkondadest

15.08.2018 | | Rubriik: Kirikuelu

Saarte praostkond

Kaarma öölaulupidu tuleb taas
Juba 17. korda tuleb Kaarmal taasiseseisvumispäevale pühendatud öölaulupidu. Ettevõtmise algatas aastate eest toonane valla kultuuritöötaja Lea Kuldsepp. Pidu oli kaheosaline: 13. sajandist pärit kirikusse kutsuti esinema keegi tuntud muusik, sellele järgnes rahvalik pidu Kaarma maalinnas. Nautida sai ka ilutulestikku, meenutab koguduse õpetaja Hannes Nelis.
Traditsioon jätkub ka valdade ühinemise järel ja 16. augustil annab kirikus kontserdi Arsise kellade ansambli põhikoosseis. Kontserdi algus on kell 19 ja sinna pääsuks tuleb lunastada pilet, mis maksab viis eurot. Lõke süüdatakse maalinnas kell 20.30 ja seal esineb Eesti-Belgia pärimusmuusika ansambel ESTBEL. Kaasa löövad kohalikud rahvatantsijad. Ka see pilet maksab viis eurot, kuid mõlemale kontserdile pääsevad tasuta eelkooliealised ja rahvarõivaste kandjad.

kihelkonna orelHakkama on saadud orelita
Orelimeister Olev Kentsi tööpäevad on sel suvel veninud pikaks. Kihelkonna kiriku uhke Steini orel (fotol) aastast 1805 on remondis ja peaks valmima koguduse nimepäevaks, mihklipäevaks. 30. septembril pühitseb piiskop Joel Luhamets remonditud pilli.
Üle aasta on hakkama saadud kahe elektripilliga. Ka juuli alguses 23. korda toimunud muusikapäevadel tuli läbi ajada ilma orelita. Jumalateenistused, ka läinudpühapäevane, kui grupp leerilapsi sai leeriõnnistuse, on toimunud elektrioreli saatel.
Õpetaja Rene Reinsool seisab sel suvel ees veel kaks laulatust. Suure mehaanilise oreli puudumine ei ole koguduse tööd takistanud. Õpetaja loodab, et tööd püsivad graafikus ja oreli pidupäev valmistab kõigile rõõmu.

Lääne-Harju praostkond

Olulised väikesed asjad
Nissi koguduse õpetaja Lea Jants väljendab kimbatust, kui ajakirjanik uurib, mida pastor oma koguduse elus erilise sündmusena esile tõstaks. „Meie elu kulgeb igapäevast rada. Kõik on korras, aga et midagi erilist, seda ei söandaks väita.“ Ta on seda meelt, et koguduseelu terviku seisukohalt on olulised, et igal pühapäeval toimub kirikus teenistus ja inimesed tulevad armulauale. Oluline on seegi, et kaks aastat tagasi õp Laine Villenthali (1922–2009) mälestuseks paigaldatud pingil kiriku ees leidub neid, kes hetkeks aja maha võtavad.
Suve sündmuseks number üks peab ta surnuaiapüha juuli lõpus. „Kõige olulisemad on jõulud, siis tuleb surnuaiapüha ja kolmandaks on ülestõusmispühad,“ reastab pastor sündmused. Surnuaiapüha toob Nissi neid, kelle juured on siin. „Tullakse, et mälestada oma lähedasi ja see on neile väga-väga oluline,“ selgitab Jants. Enne surnuaeda minekut kutsutakse inimesi kirikusse ja õpetaja sõnul jõuab sel päeval armulauale palju neid, kes tihti Nissi kirikusse ei tule.

Kiriku põranda uuringud
Harju-Madise koguduse õpetaja Joel Siim kinnitab, et viimase aasta sündmuseks number üks on kirikuruumis tehtud arheoloogilised kaevamised, mis toimusid kunstiakadeemia restaureerimissuuna suvepraktikana Villu Kadaka juhendamisel. Kõik algas sellest, et ajahambast puretud kirikupõrand vajas väljavahetamist ja võimalike tööde eel soovis Juhan Kilumets Rändmeister OÜst, et tehtaks ka eeluuring.
„Kaevamised ületasid neile pandud ootusi. Et aruanded on veel koostamisel, siis kõiki tulemusi nimetada ei oska, aga põnevust jagub küllaga,“ räägib õpetaja vaimustunult. Kirikuajaloo huvilisena püüdis ta võimalikult palju tegevusel silma peal hoida. Jumalateenistuslikku elu kaevamised ei seganud, sest töid tehti esmaspäevast reedeni ning mitte kogu põrandalaudis polnud üles võetud.
Leitud on Taani kuninga Erik IV aegne münt ja ilmselt ühe kõrvalaltari vundament (altareid on keskaegses kirikus kolm), toob ta leiunimekirjast näiteid. Uuring kummutab mõnegi senise seisukoha kiriku ehitusloos. Peaaltari esikülje krohvi sisse on kirjutatud midagi, mis ootab veel dešifreerimist.
Enne uue põranda kavandamist peab ootama ära seeneanalüüsid. Sellest sõltub, kas uus põrand tuleb puust või kivist.
Eesti Kirik

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)