Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Uudiseid praostkondadest

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Võru praostkond

Pindi kogudusel tööpuudust pole 

Hea uudis Pindi kogudusele tuli Võru vallavalitsuselt. Pindi kogudust on otsustatud toetada 13 360 euroga, mis on mõeldud kirikuaia ja kalmistu korrashoiuks. Ajaloolisel matmispaigal Pindi külas on arvatavalt vanust sama palju nagu sealsel kirikul. Teadaolevalt pühitseti mõisa äärealale aastal 1861 koguduse tarbeks surnuaed, mille suuruseks sai 4,19 hektarit. Aastal 1997 tunnistati surnuaed ajaloomälestiseks.

Koguduse juhatuse esimees Agu Palo ütleb, et vallavalitsus toetab kogudust, täpsemalt surnuaia hooldust igal aastal. Eraldatud summa on mõeldud palgaks kalmistuvahile, sest kalmistul on palju tööd. Sel aastal tuli kalmistut hooldama leida uus töötaja, sest pikka aega tööd teinud inimene otsustas mitte jätkata. „Tööd on palju ja palk väike,“ kommenteerib juhatuse esimees. Kui sealsest kalmistust kõneldakse, meenutatakse sinna maetud ja Vastseliina kirikus leeris käinud andekat sõjaväelast kapten Friedrich Vreemanni (10.10.1894–23.3.1919). 

Häid uudiseid Pindist on aga veelgi. Jupikaupa on uuendatud vana leerimaja ja töödega ollakse nüüd jõutud maja teise otsa, kus hiljuti remonditi ahi. „Teeme nagu väikesel kogudusel raha jätkub,“ lisab Agu Palo. Neli-viis aastat kestnud tööd jätkuvad ka kiriku juures. Plaanis on sel suvel uuendada välisfassaad, mis hõlmab ka trepi plaatimistöid ja kaldtee lisamist. „Tööpuudust Pindi kogudusel ei ole,“ võtab juhatuse esimees jutuajamise kokku. 

EELK Pindi kogudust saab toetada annetades kontole EE441010402007473008. 

Pärnu praostkond


Mihkel Lüdig.   Eesti muusika infokeskus

Vändra rahvas nautis uuenenud orelit ja meenutas kunagist organisti

Kontserdi ebaharilikul ajal, teisipäeva keskpäeva paiku, andis Vändra orelil organist Andres Uibo. Põhjuse selleks andis kapitaalselt remonditud orel, edastab kogudust teeniv õpetaja Ants Kivilo. Kirikus asuva originaalkujul säilinud Müllverstedti ühe manuaaliga oreli (1889) remondi korraldas Põhja-Pärnumaa vallavanem Aivar Mäe.

Kontsert oli pühendatud Pärnumaaga tihedalt seotud heliloojale ja organistile Mihkel Lüdigile (9.5.1880–7.5.1958), kes 1934. aastast surmani elas Vändras. Mihkel Lüdig on olnud 1923–1924 Kaarli koguduse muusikajuht ja korraldanud sealse Walckeri oreli ehitustöid, aga ka Tallinna konservatooriumi direktor. (Allikas: „XXI pilku orelile“) Lüdigi heliloomingust on toodud välja 1946. aastal orelile komponeeritud kolm fuugat. Sel ajal elas ja töötas ta just Vändras.

Originaalkujul säilinud Vändra kiriku orel on suhteliselt väike – sel on üks manuaal ja kaheksa registrit.

Ida-Harju praostkond

Kuusalus tutvustati uut raamatut

Kuusalu pastorit Eduard Ahrensit (1803–1863) teame kui eesti kirjakeele grammatika loojat. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et tema keeleuuenduse sihiks oli just kirikukeel – teenis ta ju veerand sajandit Kuusalu koguduse õpetajana. 

20. aprillil esitles Laurentsiuse Selts raamatut „Mees, kelle „õlade pääl“ meie emakeel seisab. Eduard Ahrens 220“. Raamatu on koostanud Sulev Valdmaa ja Katrin Kalamees-Ruubel. Keeleuuendaja, kirikuõpetaja ja Ida-Harju praost (alates 1860) on maetud Kuusalu kalmistule. Väikese tiraažiga raamatu väljaandmist toetasid kohaliku omaalgatuse programm ja Laurentsiuse Selts.  

Kui 2017. aastal Kuusalu pastoraadi ees Ahrensi pronkskuju avati, oli keelemees Mati Hint tänulik, sest sealne kirikuõpetaja ja tema keelehuvi ning 1843 avaldatud grammatikaraamat võisid osutuda eesti rahva päästjaks. Hiljuti, 15. aprillil peeti Eesti teaduste akadeemia saalis konverents „Eduard Ahrens 220“, mida saab Youtube’i kanalil järelvaadata.