Uudiseid praostkondadest

Järva praostkond

Peidetut avastades ja tulevikule mõeldes

Küll Järvamaal noorim, on Järva-Peetri kirik seal mail kõige suurem ja kindlasti on mõttekas pühakojal lähiaastatel silma peal hoida. Augustis olid neli päeva pühakojas praktikal kunstiakadeemia tudengid, et otsida kirikus leiduda võivaid maalinguid. Lootus oli suur – maalinguid on leitud teistest Järvamaa kirikutest, näiteks Koerust.

Üliõpilaste töö kandis ka vilja, sest pühakojast leiti tõesti mõni keskajast pärinev punane joonis (fotol). Sammastelt ja seintelt tuli aga välja barokiajast pärit, see on umbes 17. sajandisse dateeritavat marmoreeringut. Kahjuks oli aega napilt, sest suure osa ajast neelas tellingute ehitamine. Loodetavasti jätkatakse otsingutega järgmisel aastal.  

Kui kaks aastat tagasi tehti katusele hooldusremonti, siis hoopis keerulisem lugu on tornikiivriga. Enam kui aasta tagasi on selle remondiks koostatud eritingimused, aga kogudust teeniv diakon Jaanus Tammiste ütleb, et kuigi tornikiiver on kohati lõhki rebitud, risti ja kuuli ühenduskoht ei pea vett, ei julge kogudus töö mahtu ja praegust majanduslikku ebakindlust arvestades remonti ette võtta.

Lääne-Harju praostkond

Mälestuspink Kanada professorile

Harju-Madise kirik on oma algusajast peale seotud Rammide nimega. Augusti keskpaigas, täpsemalt 16. augustil, mil Kanada tehnikaprofessoril, sealse kiriku heategijal Olaf von Rammil on sünnipäev, avas õpetaja Reet Eru talle Padise mõisas tammepuu all pingi. Kohal oli nii Kanadas elav tehnikaprofessor kui teisi tema lähedasi. Pingi avamine on vähim, millega kogudus oma tänu saab väljendada. 

Abi kulub ju kogudusele ikka ära, eriti nüüd, mil ette on võetud tornikiivri restaureerimine. Muinsuskaitseameti kaudu on möödunud aasta jaanuari otsusega remondiks eraldatud 100 000 eurot, aga teadagi tuleb kogudusel leida omaosalus. Nagu nüüd, on varemgi kogudust aidanud Padise mõisa omanikud ehk perekond Ramm. Perekond ostis aastal 1998 kiriku lähedal paikneva perekonnale kuulunud Padise mõisa ja kuigi mõis kaks aastat tagasi edasi müüdi, suhtleb Olaf von Ramm kogudusega pidevalt. „Süda on perel Eestimaale jäänud,“ sõnab õpetaja.

Pidupäeval, mil kuulda sai paiga ajaloost ja kõlas kaunis muusika, oli kohal ka mõisa praegune omanik Arno Hirtentreu, kes toimetab nüüd usinalt mõisa kõrvalhoones. Ajaloost aga niipalju, et kuningas Gustav II Adolf kinkis 1622 Riia bürgermeister Thomas von Rammile Padise kloostri koos ümbritsevate maadega. Kingitus osutus kõrgel paekaldal asuvale paigale suureks õnnistuseks. Sealne kabel ehitati 18. sajandi II pooles kapitaalselt ümber ja tänu sellele sai pühakoda praeguse väljanägemise. 

Eesti Kirik