Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Uudiseid praostkondadest

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Viru praostkond

Ago Tint (vasakul) koos abilisega Sääksmäe kabelis orelit lahti võtmas. Sääksmäe koguduse leht Facebookis.

Tudulinna kirik saab lõpuks oreli

Augusti viimase nädala laupäev on Tudulinna koguduse kalendris punane. On plaan, et sel päeval pühitseb peapiiskop Urmas Viilma oreli.

Enne koroonakriisi kuulutati kirikumuusika liidu kaudu, et Soome Sääksmäe kogudus soovib oma surnuaia kabeli oreli kinkida. Orelist oli huvitatud Tudulinna kogudus. Piirangute tõttu saadi pillile järele sõita alles mullu oktoobris. Hetkel pensionipõlve pidav, ent toonane hooldajaõpetaja Avo Kiir käis isiklikult koos oreliehitaja Ago Tindiga pillil järel. „Tõime kahe järelkäruga. Tudulinna uus kirik valmis 1939. aastal ja siis toodi vanast kirikust uude Normanni orel. Nii kaua kui mina olen teeninud, pole ta häält teinud,“ jagab emeriitõpetaja Kiir.

Ago Tindi sõnul mängis 19. sajandi keskpaigast pärit G. Normanni ja M. Matto ümber ehitatud (1912) orel kenasti vanas kirikus: „Oreli kolisid 1950ndate alguses orelimeister Eduard Kriisa ja organist Hugo Lepnurm. 1978. aastal püüdsin seda pilli tööle saada, aga ei õnnestunud. Alguses lühikest aega mingit häält tegi, ent see pneumaatiline orel ei kannatanud kliima vahetust välja. Uus kirik on liiga kuiva õhuga.“

Oreliehitus Tudulinna kirikus algab, kui temperatuur on kirikus püsivalt +10 kraadi, ja kestab vähemasti kaks kuud. Siiani on Ago Tint saanud teha eeltöid töökojas. Soomlaste kingitud orel on ehitatud 1960ndatel Kangasala orelitehases. „Kuna Kangasala oli kunagi Soome kõige parem orelifirma, siis olin valmis selle pilliga tegelema. Kõike ei maksa ka mujalt tuua. Kõla kahjuks ei kuulnud Soomes, ent vilestik ja mehaanika on väga korralik. Kindlasti tuleb sellest väga hea pill,“ ütles Tint. 

Ago Tint lisab, et Soome pilli väliskujundus siiski ei sobi Tudulinna kirikusse ja seetõttu kasutatakse vana Normanni oreli oma. Sääksmäe koguduse orelil on kaks manuaali, 12 registrit. Ago Tint soovib kasutada ka Normanni oreli vilesid ja lisada selliselt mõned registrid. Seega tuleb uus orel süntees vanast ja uuest.

Ida-Harju praostkond

Jüri koguduse orel on restaureeritud. Eesti orelite andmebaas.

Jüri koguduse orel on korda saanud

Mullu novembrist on Jüri koguduse orel üle aastate taas väga heas korras. Oreli restaureeris orelimeister Toomas Mäeväli. „Muutus on nagu öö ja päev. Orel sai lihtsalt vaimustav. Olen Jüri koguduse organist alates aastast 1992 ja nüüd tuli taas tahtmine harjutada. Siiani oli pill selline õnnetuke, ent ajas asja ära,“ jagab Jüri koguduse organist Jüri Vaino rõõmsalt.

Ka orelit restaureerinud orelimeister Mäeväli kinnitab, et pillide kuningas oli võrdlemisi kehvas seisus. Remondiga alustati 2020. aastal. I etapis tegeleti esimese manuaali tuulepõhja korrastamisega ja see läks maksma 7140 eurot. 2021. aasta juunist novembrini oli võimalik teha ülejäänud tööd, sest Eesti Konservatiivne Rahvaerakond toetas remonti riigieelarvest (nn katuseraha) 28 000 euroga.

„Eks eesmärk on ju, et pill oleks hästi kasutatav, töökindel, sobiks jumalateenistuseks ja lubaks ka kontserte teha. Mida tegime? Oli vaja viled, tuulepõhjad ja lõõtsad korda teha. Panime tagasi vana lõõtsa, mis oli vahepeal ära võetud. Lõõts tuli restaureerida, tuuleseaded korrastada. On jäänud veel reguleerimistööd, mida külmaga teha ei saanud. Need teen mais ja siis on pill väga heas korras,“ vahendas orelimeister.

Mäeväli lisas lõpetuseks, et teda rõõmustab enim, et Jüri kiriku orel ei jää lihtsalt seisma: „Pole nii, et teed oreli korda ja kirikuõpetaja ütleb, et tänu Jumalale, järgmisel suvel tuleb organist ja mängib seda. Jüris on väga tublid muusikud. Aastakümneid on Jüri Vaino olnud organistiks, lisaks on head abilised Riina Ots, Tooni Leedjärv, Mari Kalkun. Õnnelik on kogudus, kus jätkub muusikuid. See on orelimeistrile kõige suurem rõõm.“

Jüri kiriku oreli, millel on kaks manuaali, 20 registrit ja kellamäng, on ehitanud 1886. aastal orelimeister Gustav Normann ja seda täiendas I maailmasõja ajal 1916. aastal August Terkmann. Toomas Mäeväli sõnul on tegu klassikalise Normanni oreliga. Normann ehitas oma oreleid Tallinna Oleviste kiriku vana oreli eeskujul. Seda võib nimetada Eesti oreli kõla tüüpiliseks näiteks, see meeldib meie inimestele kõige enam.