Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Uudiseid praostkondadest

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Lääne praostkond

Kaheksa gravüüri koopiate raamimiseks kulus Maie Hinnol ja Jaan Liival Piirsalus terve päev. Ahto Viigipuu / Internet.

Kogudus hoolib inimestest ja oma pühakojast

Võib arvata, et väike Piirsalu kogudus Läänemaal jääb meenutama alanud aastat meeldejääva ja erilisena. Seda nii tänu vaimulikule teenimisele kui kirikuhoone katuse remondile ja kirikut kaunistavate gravüüride uutele koopiatele. 

Nimelt kuulub Piirsalu kogudusele kaheksa ainulaadset 17. sajandist pärit gravüüri, mille autor on Amsterdamis tegutsenud Frederick de Widt (1629–1706). Kuidas gravüürid Eestisse jõudsid, ei oska koguduse pikaaegne juhatuse esimees Maie Hinno öelda. Ilmselt mõne mõisniku kaudu, aga teada on, et gravüürid olid juba varasemas puukirikus. (Praegune kivikirik on valminud Arthur von zur Mühleni eestvõttel 1863.) Tõenäoliselt jõudsid gravüürid Piirsallu raamituna, raamid on omanäolised ja dateeringuga 1684, räägib Hinno.Ta meenutab, et aastal 1979 oli varas gravüürid raamidest välja võtnud, kuid õnneks oli ta peatselt tabatud. Kui Hinno 1991 kirikuga liitus, olid raamid kirikus nurgas seisnud ja ta polnud osanud arvata, millega tegu on. Võis olla aastatuhandevahetus, kui kunstiajaloolane Sirje Simson soovitas gravüüridest koopiad teha. Originaalid anti hoiule Läänemaa muuseumisse. 

Kuna möödunud 20 aastaga olid koopiad päevavalguse käes pleekinud, võttis kogudust teeninud õpetaja Peeter Krall muuseumist originaalid ja lasi teha uued koopiad. Juba ammu oli purunenud ühe raami klaas ja sealne koopia oli täiesti luitunud. Seepärast pandi nüüd piltidele UV-kiirguse eest kaitsev klaas. 

Kogudusel on aga veelgi põhjust rõõmustada. Nimelt on saadud lõpuks toetust katuse remondiks. Seda tänu riigikogu liikmele Urmas Reitelmannile, kelle vanavanemate kodu on sealkandis. Naljatades olla Reitelmann öelnud, et kui pensionile jääb, saab Piirsalu kirikust tema jõulukirik. 

Esmalt läheb töösse altariruumi katus, aga remondiga loodetakse jätkata. „Meie õnnistus on see, et meil on põllumaad rentida ja metsa müüa,“ ütleb Maie Hinno, kes loodab, et kogudusel on ees hea aasta. Kuna õpetaja Krall siirdus emerituuri, teenib jaanuari algusest kogudust Kari Tynkkynen, kelle kohta ütleb juhatuse esimees: „Kari on täitsa omainimene, me oleme temaga väga rahul. Ta on soe ja mõnus inimene.“ 

Valga praostkond

Hetk Valga praostkonna konverentsilt: Miina-Liisa Kuusemaa (vasakult), Timo Švedko, Enno Tanilas, Vallo Ehasalu ja Mart Jaanson. Tiit Kuusemaa.

Kuulati piiblitundi, jagati jõulumuljeid ja uudiseid

Jaanuari viimasel esmaspäeval kogunesid Valga praostkonna vaimulikud, aga ka teised töötegijad Karulasse, et omavahel mõtteid vahetada. Praost Mart Jaanson ütleb, et oli tõesti hea kokku saada, jagada jõulumuljeid, õnnitleda sünnipäevalapsi ja tõdeda, et kõik on terved olnud. Erilisena tasub märkimist, et Karulas peeti jõulujumalateenistus õues. Aga nagu praostkonnas tavaks, kuulati piiblitundi, mille seekord pidas vastuvõtjana õpetaja Enno Tanilas.

Lisaks kõneldi uuest aruandlusvormist ja koguduste juht­organite valimistest. Praost lauluraamatukomisjoni liikmena rääkis uuest lauluraamatust, mis samuti huvi pakkus. Eriti seetõttu, et Valga praostkonna mitu kogudust on nn katsekogudused. Praostkonna sinodi kuupäevaks kinnitati 7. mai ja toimumiskohaks Otepää.

Rita Puidet

Jaga