Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Uudiseid praostkondadest

13.01.2021 | | Rubriik: Kirikuelu

Pärnu praostkond

Sindi väike kogudus on hooliv 

Sindi koguduse juhatuse esimees ja pühapäevakooli õpetaja Alice Laanemaa kõneleb kogudusest: „Meie väikeses koguduses peab kaks korda kuus teenistust hooldajaõpetaja Tõnu Taremaa. On küll raske aasta olnud, kuid võib öelda, et oleme sujuvalt olukorraga hakkama saanud. Nakatunute arvu kasvades jätsime vahepeal teenistused ära, aga soovijatele pakkusime kodust armulauda. Kes tahtis, käis jumalateenistusel Pärnu Eliisabeti kirikus. 

Kogudusel kirikuhoonet pole, aga ka kogudusemaja tuba ei saa rahvast täis, sest koguduse põhituumikuks on kümmekond inimest. Lisaks hoiavad eriolukorras nooremadki pigem eemale, et vanemaid inimesi mitte ohtu seada. Teenistustel kantakse kindlasti maski ja ka jõuluteenistus möödus maskides.

Kuna kogudus on pigem vanemaealine, siis pole me alternatiivseid võimalusi jumalateenistustest osasaamiseks otsinud. Tulen ikka laupäeval ja pühapäeva hommikul kogudusemajja ahje kütma – neid on meil kaks –, et kõigil mõnus oleks. Õnneks on pühapäevakooli ruumis kamin, mis lastele sooja annab. Võib öelda, et kogudust iseloomustabki see, et lapsi on sama palju kui täiskasvanud liikmeid. Koguduse mureks on aga puuduv muusik. Meil on küll klaver, aga mängijat pole ja nii laulab õpetaja a cappella ning kogudus laulab kaasa. 

Sügisel mõjus päikesekiirena Puhja koguduse õpetaja ja sealse organisti külaskäik. Perekond Kuusemaa kogemus innustas meidki uskuma, et ehk kogudus ei hääbu. Praegu toimetame igaüks oma nurgas, aga kinnitan, et kedagi pole kõrvale jäetud.“

Tartu praostkond

Aknaavasid katnud laudade asemele saavad taas aknad. Koguduse arhiiv.

Kirikutorn saab uued aknad

Maarja-Magdaleena kogudus rõõmustab, sest ammu restaureerimist oodanud kirikutorni aknad saavad peatselt valmis.

Pärast 19. sajandi II poolel toimunud rekonstrueerimist teame Maarja-Magdaleena kirikut kui valget ja päikeseküllast pühakoda tänu tema suurtele ja paljudele akendele. Aga aknad on olnud ka üha väheneva liikmeskonnaga kogudusele suureks mureallikaks. 

Tänu Tartu praosti Ants Toominga ettevõtlikkusele ja abile saavad kirikutorni ja lääneseina kõik seitse akent lõpuks restaureeritud, ütleb koguduse õpetaja Aivo Prükk. Enne viimast advendipühapäeva käis kiriku juures kibe töö, kui veel nõukogude ajast aknaavasid katnud laudade asemele taas aknad pandi. Need peaksid hästi sooja ja tuult pidama, sest on kolmekordse klaasiga.

Kui enne aastavahetust õpetajaga rääkisime, siis sõnas ta, et ülemised aknad on töös ja nende paigaldamine jääb jaanuarisse. Ta on tänulik, et jõuluajal ei jätnud inimesed kirikusse tulemata, kuigi teenistusel pidi maski kandma. Kuidas hoida aga koguduseliikmete arvu stabiilsena, kui koguduses pole ristimisi ega leeriõnnistamist ja inimesi jääb maal üha vähemaks, on õpetaja jaoks ärevust tekitav küsimus. 

Me ei heida oma anumisi Su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid Sinu suure halastuse pärast! (Tn 9:18)