Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Uudiseid praostkondadest

04.11.2020 | | Rubriik: Kirikuelu

Järva praostkond

Käru kirik sai 160-aastaseks

Otsekui sünnipäevakingiks sai selle suve ja sügise jooksul tehtud tööde tulemusel vahetult enne 160. aastapäeva korda Käru kiriku välisilme (fotol). Ajahamba poolt oluliselt kahjustatud puidust aknaraamid renoveeriti; lagunenud voodrilauad vahetati uute vastu ja osaliselt kahjustatud lauad renoveeriti; kiriku pea­uks koos käärkambri uksega renoveeriti ning kirik värviti.  

„Algul oli uus värv ikka päris harjumatu. Aga nüüd oleme harjunud ja ei jõua oma kirikut küllalt ära imetleda – see on nagu katedraal,“ räägib Eesti Kirikule kauaaegne juhatuse esimees Elve Sutt. Temast ei tea keegi paremini, mida koguduse jaoks tähendas kiriku korda saamine. Kui palju on kirjutatud projekte erinevatele rahastajatele ning millist hoolt on nõudnud aruandluse koostamine. Aga ta on nüüd väga rõõmus, et vaeva on asja eest nähtud: „Kui ikka väga püüda ja oma soovi põhjendada, siis leiab ka rahastuse. Oleme aastate jooksul päris mitu korda renoveerimiseks raha küsinud, aga siiani ei õnnestunud. Sel korral pöördusime PRIA poole, see oli kolmandat korda.“ 

Kümneprotsendilist omaosalust aitas tasuda kohalik omavalitsus, kelle aadressil Sutil jagub rohkelt kiidusõnu: „Türi valla tugi on meile väga oluline, tunnetame nende toetust pidevalt. Ilma vallata me ei suudaks kõike.“

Renoveerimistöid tegi Runda Meistrid OÜ. Projekti juht oli koguduse liige, Kärus elav Tõnis Vaik. Ta selgitab, et õige värvi leidmiseks kanti juba kümmekond aastat tagasi kiriku seinale värviproovid, millest muinsuskaitse abiga valiti välja õige värv, mis pidavat olema kõige sarnasem kiriku esialgse värvitooniga.

Käru kiriku 160. aastapäeva puhul korraldas kogudus 25. oktoobril suurejoonelise tänujumalateenistuse. „See päev tuli nii ilus, et siiani elan saadud positiivsetest elamustest,“ räägib Elve Sutt ja kirjeldab pühapäeva, mille korraldamiseks ta juhatuse esimehena palju panustas. Enne jumalateenistust koguneti kiriku esisel, et üheskoos heita pilk justnagu uueks saanud pühakojale. 

Vaimulike protsessioonis osalesid piiskop Tiit Salumäe, Järva praost assessor Katrin-Helena Melder ja abipraost Tõnu Linnasmäe, emeriitõpetaja Lea Heinaste, Valdo Reimann, koguduse hooldajaõpetaja Teet Hanschmidt ja diakon Jaanus Tammiste.Trompetil soleeris Kaarel Kroonmäe, muusikalise tervituse tõid Käru kooli õpilased. Tervitussõnad laususid Türi vallavanem Pipi-Liis Sieman ja Türi vallavolikogu esimees Andus Eensoo. Kogudus tänas kõiki lahkeid annetajaid, kinkides mälestuseks tassi, kus peal Käru kirik koos asutamisaastaarvuga 1860.

Viru praostkond

Esku kabel 175-aastane

Seda tähistati 25. oktoobril suurejoonelise jumalateenistusega, millest võttis osa piiskop Tiit Salumäe, kes pärast teenistust andis kohalikule õpetajale Urmas Karileedile üle EELK aukirja seoses Karileedil 10 aasta möödumisega vaimulikuna kirikutööl (fotol). Veel teenis kaasa Haljala diakon Ahti Bachblum, kes luges pühakirja ja mängis orelit. Musitseeris ka Andrus Albrecht.

Umbes kuuekümnele kirikulisele avaldas teenistuse käigus enim muljet jutluse osa. Õp Urmas Karileedi jutlus, õieti selle sissejuhatus, hõlmas vaid paar lauset ning edasi sai sõna Rakvere teatri näitleja Margus Grosnõi, kes kehastudes Esku köstriks Juhan Veinmanniks andis ülevaate kabeli ajaloost. 

Juhan Veinmann oli Esku köster 38 aastat, edasi pärandas ta ameti oma pojale, 64 aastat Eskut köstrina teeninud Gustav Veinmannile. Viimase säilinud päevikut kasutas näitleja poolt esitatud päevakohase teksti koostamiseks kuulsa köstrite suguvõsa järeltulija, Haljala vallavolikogu esimees ja Esku Kabeli SA esimees Vello Väinsalu. 

„Algusest peale on tegemist Haljala koguduse alla kuuluva kabeliga, nn kabelikoguduse liikmed on kõik emakoguduse hingekirjas,“ selgitab õp Karileet, kes Esku teenimist korraldab. Ta tuletab meelde, et Esku kabel on otsekui ausammas kunagisele Sagadi mõisahärrale Paul von Fockile, kes kabeli ehitajana ning siin tihti teenistusel käinuna on ka maetud kabeli kõrvale rajatud kalmuaeda ning kelle järeltulijad hoiavad Eskuga sidet siiani ja on palju ka aidanud aineliselt kabelit korras hoida. 

Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! (Lk 9:62)