Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Uudiseid praostkondadest

/ Autor: / Rubriik: Arvamus / Number:  /

Järva praostkond

Ambla Maarja kirik on pikse eest kaitstud

Aprilli viimasel päeval oli Ambla kiriku (fotol) juurest mööduja imestus suur, kui ta mehi ämbliku kombel mööda sihvakat tornijalga taeva poole ronimas nägi. Tegemist ei olnud kaskadööride õppepäevaga, vaid tegevusega, mida Skyproff OÜ alpinistid sooritasid. 

Ambla koguduse õpetaja, abipraost Tõnu Linnasmäe selgitab, et aasta tagasi sai kogudus päästeametilt ettekirjutuse, et kiriku piksekaitse on torni osas puudulik ning pikihoone ja kooriruumi osas lausa välja ehitamata ning pühakoja turvalisuse huvides tuleb need tööd kiiresti ette võtta. „Meie senine piksekaitse – jäme raudtraat, mis oli veetud tornist alla ning suunatud maasse – oli ehitatud 1975. aastal, kui õpetajaks oli Vello Salum,“ räägib Linnasmäe ning lisab, et ettekirjutus tehti ka elektrisüsteemi uuendamise kohta. 

Tööde kogusummaks kujunes 7728 eurot. Lõviosa rahast saadi riigilt, muinsuskaitseamet toetas projekti 6048 euroga. Koguduse omaosaluseks alustati sihtotstarbelist korjandust. Lahkeid annetajaid leidus, kuid kogudus ootab veel toetust EELK Ambla Maarja koguduse kontole EE732200001120132569 märgusõnaga „kiriku piksekaitse“. 

Töid tegid oma kihelkonna mehed Särts OÜst koostöös Skyproff OÜ alpinistidega. 

Tõnu Linnasmäe sõnul ei saa kiriku juures tööd aga kunagi otsa ning tihti toob üks tegevus esile teise: „Alpinistid rääkisid, et torni mööda üles ronides kõmises kõvasti.“ Pühakoda vajab uut krohvimist. Viimati sai seda tehtud siis, kui ta noore vaimulikuna 1980ndatel Amblasse tuli. Tundus mõistlik kasutada Järva vallalt kiriku remondiks eraldatud 3000 eurot just krohvimiseks. 

„Küsisin Skyproffi meestelt, mida nad 4000 euro eest oleks valmis tegema. Arvestades, et lisaks valla rahaeraldusele koguksime korjanduse teel tuhatkond eurot,“ jutustab Tõnu Linnasmäe. „Alpinistid on selle töö jaoks nagu loodud. Skyproff lubas juulis tulla, hinnata tööde mahtu ja teha hinnapakkumine, mida nad 4000 euro eest ära saaksid teha.“  

Kolmas teema, mis vaimulikul une silmist viib, on torniluukide puudumine. „Juba 45 aastat puuduvad kellade juures neljal aknal luugid ning avaused on valla vihmale ja tuulele,“ räägib Linnasmäe ja selgitab, et sügisel tegi kogudus muinsuskaitseameti aadressil taotluse. Samal ajal tegi Toomas Mäeväli torniluukide väljaehituseks hinnapakkumise. Paar nädalat tagasi tuli Mäevälja poolt aga uus hinnapakkumine, mis on esialgsest summast poole väiksem. „Loomulikult tahaks seda sõbrapakkumist kasutada, aga küsimus on, kas suudame summa kokku saada. Nüüd, mil just oleme paigaldanud piksekaitse ning oleme otsustanud suvel ka krohvimistööde kasuks. Et kas inimesed on valmis ka selle projekti heaks annetama,“ muretseb Linnasmäe.

Lääne-Harju praostkond

Risti kiriku poolsilindrilise kujuga torn on tellingutes

Padise kloostri tsistertslastest munkade poolt juba 13.–14. sajandil ehitatud Risti kirik jääb silma erilise, 15. sajandil ehitatud ümara põhiplaaniga läänetorniga (fotol). Omapärane kuju tekkis seoses 17. sajandi esimesel poolel toimunud torni ülaosa varinguga. Toona otsustati torn taastada vaid osaliselt, saades poolsilindrilise kujuga torn.

Tellingute püstitamine algas ülestõusmispüha järgsel nädalal. 700aastast kirikut katvad krohvikihid on lagunenud juba aastaid. Pühakoja sissepääsu kohal muutus varing viimasel ajal lausa ohtlikuks. Leaderi meetmest saadud toetus Risti kogudusele tuli kiriku fassaadi eesosa ja torni restaureerimiseks. Töid toetatakse 48 997 euroga. Omafinantseeringu tasumisel paneb õla alla Lääne-Harju vallavalitsus. Restaureerimistöid tegev OÜ Linfas planeerib töödega valmis saada sügiseks. 

Kirik jääb koguduse kasutusse ka restaureerimise ajaks. Risti kiriku restaureerimist ja korrashoidu on võimalik toetada annetustega. Kogudusele tehtud annetused on tulumaksuvabad. Selgitusse märkida „kirik korda“. Kontode numbrid on leitavad http://www.ristikirik.ee/annetamine/.