Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Uudiseid praostkondadest

06.11.2019 | | Rubriik: Kirikuelu

Valga praostkond

Laatre orel pakub organistidele taas avastamisrõõmu. Tiit Kuusemaa

Orel saadab taas jumalateenistusi
125 aasta vanune Laatre orel saadab taas koguduse jumalateenistusi.
Tegelikult saab orelit mängida küll juba suve algusest, ent 27. oktoobril andis orelil neljanda kontserdi pilli „ristiema“ Miina-Liisa Kuusemaa. Viimane kirjutas projekti, et pikka aega üheks halvimas seisukorras olevaks pilliks loetud Laatre orel võiks taas mängukorda saada. Oreli remontis meister Olev Kents.
Orel on valminud Riias Walckeri töökojas ning tegu on romantilise ja pehme kõlaga pilliga, mis on Euroopas suhteliselt haruldane. Paraku tuleb öelda, et oreli remont pole siiski veel lõppenud. Remonti vajaksid veel kaks registrit ja selleks palub kogudus lahkete annetajate abi. Toetada saab annetades EELK Laatre koguduse kontole EE111010202000005000 märgusõnaga „orel“.
Praegu on orel kile all peidus, sest käsil on pühakoja katuse remont ja tööd käivad just oreli kohal. Erandkorras eemaldati kile kontserdi ajaks. Jumalateenistustel teenib muusikaga kaasa Katrin Kallis, kes pole küll otseselt orelimängu õppinud, kuid on suurepärane muusik. Ka teenib aeg-ajalt kaasa luteri koguduste vanim kirikumuusik Jaan Sõrmus. Kindel on, et orel pühakotta kasutuseta seisma ei jää.

Lätlased külas
Puhja kogudusel on kujunenud soojad sõprussidemed Burtnieki luterliku kogudusega Lätis. 29. oktoobril olid sealse koguduse õpetaja Aldis Kalcenavs ja tema abikaasa Dace puhjalastel külas. Üle kolme tunni kestnud elavat vestlust tõlkis Zanda Vilsone.
„Võrdlesime oma naaberkirikuid ja saime vastamisi palju uut teada,“ selgitas Puhja koguduse õpetaja Tiit Kuusemaa. Tema sõnul tunti, et ühine ajalugu ja Liivimaa kultuurikood ühendab lõunaeestlasi lätlastega tänini. Teisalt räsis Nõukogude režiim Läti kirikut meie omast rängemalt, slaavikeelset rahvast on seal rohkem ning aktsenti lisab Lõuna-Lätis domineeriv katoliku kirik.
Ka Läti luterlaste seas on Kuusemaa sõnul tugev pingeväli konservatiivide ja liberaalide vahel, ent kirik tundub sisemiselt ühtehoidvam kui meil. Ta tõstis esile ka seal levivat Via de Cristo uuendusliikumist ning riigivõimude soosivat suhtumist kristlastesse.
„Läti luterlaste usk ja kirikuelu tundub olevat rõõmus, puhas ja julge, mõjudes meile värskendavalt,“ kinnitas Puhja õpetaja ning lisas, et külaskäik süvendas indu vennastuda.

Viru praostkond

Koguduselt erivajadustega inimestele
Rakvere Kolmainu kogudus alustas eelmisel nädalal oma pastoraadis ehitustöid. Õpetaja Tauno Toompuu ütles Eesti Kirikule, et kavas on ehitada kümme tuba intellektipuudega inimeste eluruumideks ning veel kaks nende päevakeskuse tarbeks.
Ettevõtmine sai tema sõnul alguse veendumusest, et vaimuliku töö kõrval peaks kogudus tegelema ka praktilise diakooniatööga. „Kui me vaatame, kuidas Jeesus jumalariiki kuulutas, siis käis sellega ka kaasas alati see, et ta tervendas inimesi ja tõi tagasi neid, kes olid tõrjutud, ning andis tagasi väärikuse neile, kes olid allasurutud,“ selgitas Toompuu. Just intellektipuudega inimesi otsustati aga toetada seetõttu, et juba aastaid on nad kogudusega seotud liikumise „Usk ja valgus“ kaudu.
Suur osa ehitustööde kuludest kaetakse sotsiaalministeeriumi erihoolekandeasutuste reorganiseerimise meetme vahenditest, ent kogudus andis ka oma panuse kinnisvara müügist saadud raha abil.

Valmistage Issanda teed; vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt! (Js 40:3a,10a)