Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Uudiseid praostkondadest

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Pärnu praostkond

Jumalateenistus lõppes pärgade asetamisega püha Jüri ratsamonumendi jalamile. Marko Šorin

Toril tähistati jüripäeva
Aastatega traditsiooniks kujunenud kombel tähistati ka tänavu Toris Eesti sõjameeste mälestuskirikus 23. aprillil veteranipäeva jüripäeva mälestusteenistuse ja jüritule süütamisega. Kui Eesti Kirik Jüri Kaselt uuris, mida ta koguduse juhatuse esimehena viimastest sündmustest esile tõstaks, ei eelnenud vastusele pikka pausi. Loomulikult on selleks jüripäeva tähistamine.
Jüri Kask selgitab, et 23. aprill kulges väärikas võtmes: „Kõik oli väga uhke, kooskõlas sooviga austada Eesti vabaduse eest seisjaid. Nii Vabadussõja veterane kui ka tänapäeval missioonidel Eesti au eest võidelnuid. Kohal olid sõbrad ja liitlased, kirik oli rahvast täis, kaugemalt tulijad Soomest ja Rootsist.“
On oluline, et mälestusteenistus Eesti sõjameeste auks toimub igal aastal: „Tegemist ei ole projektipõhise ettevõtmisega, vaid meie tegevus on kantud kindlast veendumusest, et Eesti vabaduse ja au eest seisjaid tuleb austavalt meeles pidada katkematult. Neid peab austama üle aja.“
Juhatuse esimehe sõnul juhtis jumalateenistust kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Gustav Kutsar ja jüritule õnnistas peapiiskop Urmas Viilma. Mälestusteenistusel veteranide mälestuseks süüdatud jürituli saadeti kirikust langenud sõjameeste haudadele ja vabadusvõitlusega seotud mälestuspaikadesse üle Eesti.

Vigala kogudus võõrustas peapiiskoppi
Vigala Maarja koguduse juhatuse esimees Heino Aosaar räägib, et koguduse jaoks oli oluline päev 26. märts, mil peapiiskop Urmas Viilma külastas õpetaja Kristiina Jõge ja kohtus ka nende koguduseliikmetega, kes äripäeval selleks töökohalt vabastuse said. „Minu töö võimaldab enda aega sedavõrd planeerida, et sain peapiiskopiga kokku ning loomulikult on see rõõmus ja meeldejääv sündmus,“ tunnistab Aosaar visiidist ülevaadet andes.
Viilma külastas koguduseõpetajaga ka kohalikku hooldekodu, kus peeti jumalateenistus. Ülemkarjane kohtus kohaliku omavalitsuse esindajaga, külastas kirikut ning võttis osa vestlusringist pastoraati kaetud kohvilauas. „Ta uuris, kuidas meil läheb ning oli avatud vastama meie küsimustele,“ meenutab juhatuse esimees, rõhutades, et Vigala koguduse inimestel oli Urmas Viilmaga ka seetõttu suur rõõm silmast silma kohtuda, et peapiiskoppi mäletatakse ajast, mil ta noore vaimulikuna Vigala hooldajaõpetaja oli.

Võru praostkond

Ka Rõuge kirikus kõlas hingekell
Rõuge Maarja koguduse õpetaja Mait Mölder kinnitab, et Võrumaal, eriti Rõuges toimub aina suuri asju. Lähimast minevikust meenutab ta, et 25. aprillil kell 15 helistati Rõuge kirikus hingekella. „Ühel päeval mulle helistati ja küsiti, kas oleksin nõus, et Rõuge kirik kaasatakse kirikukella helistamise projekti,“ meenutab Mölder, tunnistades, et sellise ettepaneku puhul on tema vaimulikukohuseks uurida, millega täpselt on tegemist, sest ta ei ole seda meelt, et kirikusse kõik algatused sobiksid.
Talle selgitati, et üle Lõuna-Eesti helistatakse kirikukelli, mälestamaks Vabadussõjas langenud koolipoisse, eelkõige Treffneri gümnaasiumi õpilast Johannes Lui­gat, kes langes 25. aprillil 1919 Rõuge lähistel. „Mulle selgitati projekti ideed ja sisu ning loomulikult olin nõus ja veendunud, et see on hää ning vajalik,“ räägib Mölder.
„Mul oli kaks telefonikõnet ka selle treffneristiga, kes oma kooli Rõugesse esindama tuli. Oli näha, et õpilasi on eelnevalt põhjalikult teavitatud. Kaasa arvatud sellest, mida tähendab hingekella helistamine ja millele sellise helistamise puhul tuleb tähelepanu pöörata,“ räägib Mölder, kinnitades, et ta usaldas kindlal meelel Hageriga seotud tütarlapsele (11. kl õpilane Kristin Valge – toim.) Rõuge kiriku suure kella helistamise.
Ilusa sündmusena meenutab ta ka suure reede tähistamiseks Rõuge kirikus toimunud jumalateenistust, kus musitseeris 12 kitarristist koosnev ansambel Indrek Hundi juhendamisel.
Koguduseelust ülevaadet andes on õp Mölder rõõmus, et ajalooline leerimaja on renditud kohalikule motoklubile, kellega sõlmitud koostööleping näeb ette muu hulgas seda, et rentijad lubavad kordaseatud hoones korraldada kontserte ning näitusi ega tee takistusi selle kasutamiseks kogukonna huvides.