Esileht » Online » Online artiklid »

Usuvõitlus vajab võitlejaid!

21.10.2010 | | Rubriik: Online artiklid

Lugedes viimastel nädalatel avaldatud artikleid ja mõtteavaldusi konfliktist homokristlaste ning heterokristlaste vahel – ei saanud mitte vaikki jääda…! Soovin öelda, et pange aga pihta – usuvõitlust ei saa pidada lahinguteta. Minu usun, et Jumal juhib mõlemat poolt, eesmärgiks juhtida inimesi lähemale tõele, avardada selle läbi ühtlasi meie teadvust. Niikaua, kui võideldakse armastuse eest, ei ole lahingus kaotajaid – armastus jaguneb lõppude lõpuks kõigi vahel. Ehk, kui Heino Nurk ja tema mõttekaaslased väitlevad selle eest, et homokristlased leiaksid rohkem mõistmist, poolehoidu ja armastust kaasinimestelt, siis on see vägagi kristlik tegutsemisviis ja kui vastaspool võitleb armastusega nende hingede eest, kes ei suuda mõista homokristlaste seksuaalset orientatsiooni ja selle tagamaid, siis ka see on ülimalt positiivne ja kristlik lähenemine.

Mis saab selles halba olla, et Heino Nurk hoolib homokristlastest, et ta mõistab nende probleeme ja katsub neile toeks olla? Ja mis saab selles halba olla, kui keegi hoolib ja mõistab inimesi, kelle kristlikus maailmavaates jagunevad inimesed kaheks – normaalsed inimesed ja homod. Mõistmatus tekitab pingeid, viha, depressiooni – need inimesed vajavad toetust, abi, armastust!

Seega võidelge armastuse nimel, siis on ka sõjasaagiks armastus ja kui seda saab piisavalt palju, siis suudate ka vaenlast armastama hakata. Kui aga keegi võitleb millegi/kellegi vastu, soovides kedagi maha teha, kedagi välja tõugata, ukse taha jätta, kividega visata, siis ei ole siin minu arvates kristlusega enam mingit pistmist. Me ei saa kedagi hukka mõista tegude eest, mida ühes või teises Piibli salmis taunitakse, tuleb ikka lugeda ka kolmandat ja neljandat kohta, kus pakutakse lahendusi – kutsutakse mõistmisele ja armastusele, soovitatakse kuulda südamehäält ja usaldada Püha Vaimu juhtimist, järgida Jeesus Kristust nii sõnas, kui teos.

Kui Martin Luther oleks käitunud, pidades rangelt pühaks Piiblis kirjutatut, siis ei oleks ta tohtinud Paavstile, kui oma ülemusele/juhile vastu hakata, kuna Piibel taunib seda. Luther kuulas oma südamehäält, usaldas Püha Vaimu juhtimist ning võitles armastuse nimel, et see jõuaks Jumalalt inimeseni ilma igasuguste vahendajateta. Tänaseks võib öelda, et reformidest on kasu saanud mõlemad pooled – üheselt mõistetavat kaotajat ei ole.

Mis puudutab veel neid Piibli kirjakohtadele osutajaid, siis kas mitte Jeesust ei vastandata enamjaolt kirjatundjatele, kuna viimased on küll hea mäluga ja suure lugemisega aga ei kipu suure tarkuse koorma alt inimest nägema, rääkimata ligimese armastusest.

Mida aga arvata Heino Nurga väljaarvamisest EELK ridadest? EELK on kõigest üks pisike organisatsioon ja kui Heino Kristuse kiriku aktiivse liikmena ei mahu enam EELK-sse, siis see liikmestaatus on küll kõige väiksem ohver, mille üle Heinol muretseda. Temalt ei ole ju võetud võimalust armastada ja teenida inimesi nii nagu tegi seda Jeesus, kellel polnud kahjuks võimalustki oma elu jooksul saada EELK liikmeks.

Armastust mõlemale poolele soovides,

UI üliõpilane Kalle Kõiv, EELK Nõmme Rahu koguduse liige.
kalle@valgemaja.ee

Kristus ütleb: Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed! (Ilm 1:18)