Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Usuvõitlus

01.11.2017 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Kristlase ellu kuulub nii kahtlusi kui küsimusi ning on loomulik, et sageli inimene küsib oma südames, kas ma usun õigesti ja kas ma elan selle kohaselt, millesse usun. Inimese suhe Jumalaga peaks tähendama usaldust, kuid alati on küsimus, kas me usaldame Jumalat piisavalt. Nii on loomulik, et iga uskliku inimese hinges toimub aeg-ajalt ka usuvõitlus. Kord jäävad peale püsivad väärtused ja usaldus Jumala vastu, vahel aga astume kõrvale eluteelt ja sammume omi teid. Usuvõitluse kaudu jõuame jälle tagasi eluteele ja võime kahetseda oma vigu ning minna edasi õiget teed.
Erinevates ühiskondlikes situatsioonides ja eluetappides võib usuvõitlus olla erineva tugevusega. Näiteks 500 aasta eest toimunud reformatsioonis pidid Luther ja tema mõttekaaslased korduvalt küsima endalt, mis on tõde ja milline on õige tee. Nad võitlesid õige asja nimel ning tänu sellele võime tähistada nii luterlikus kirikus kui muudes kirikutes reformatsiooni aastapäeva.
Isiklikus elus tuleb usuvõitlus esile siis, kui inimene mõtleb eksistentsiaalsetele küsimustele. Saabuval hingedepäeval küsime endalt, mis on pärast surma ning kas mina olen valmis astuma Jumala ette ja andma elust aru. Jäävalt õnnelikud ehk õndsad on sel päeval need, kes on teinud õigeid valikuid ja võidelnud õigeid võitlusi oma eluteel ja kes siis võivad astuda jumalariiki. Jumal on Kristuse läbi andnud meile kõike, mida elus vajame.
Kaido Soom

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)