Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Usuvõitlus

05.11.2014 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Igal inimesel on kindlasti küsimus, kui palju ja millistes piirides saab usaldada Jumalat ja kui paljuga tuleb elus ise hakkama saada. Sageli on nii, et me usaldame Jumalat, kuid samas ikka kahtleme ja otsime ka teisi teid.
Näiteks kui keegi on haige, siis palub ta kirikus eestpalvet, kuid läheb järgmisel päeval nõia juurde abi otsima. Jumal aitab inimesi tavalise arsti kaudu, kuid kas iga imetervendaja on ikka Jumala tee? Küsimus on selles, millistes piirides usaldame oma Jumalat ja kust otsime muudest religioossetest, kuid mittekristlikest allikatest abi.
Jeesus näitas oma maapealse tegevusega, et temal on kogu meelevald inimese üle. Ta aitas nii terveid kui haigeid, nii õigeid kui patuseid. Inimesed, kes Issandaga kokku puutusid, kogesid, et nende elu muutus ja sageli said neist Jee­suse jüngrid ehk järgijad. Ka tänapäeva inimene võib kogeda Jumala abi: piisab vaid palvest ja Jumal kuuleb ning aitab. Vahel ta ei aita nii, nagu meie tahame, ega nii ruttu kui meie ootame. Kuid Kristus ei jäta oma lapsi hätta, igaüks saab just seda, mida vajab ja mis talle on parim. Kes võidab usuvõitluse, see kogeb oma elus Jumala juhtimist ja lähedalolu.
Kui meie saame Jumalalt abi, siis oleme kutsutud teisi inimesi enda ümber aitama nende usuvõitluses. Nii saame olla meie neile maa soolaks ja maailma valguseks.
Kaido Soom

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)