Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Usuvõitlus

20.10.2021 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Kristlikust usust saab rääkida alates Kristuse ülestõusmisest. Usk lunastajasse sünnib Püha Vaimu kaudu ja põhineb Jeesuse tegevusel ning eriliselt tema ristisurmal ja ülestõusmisel. Kristlastena ei usu me ühte kirgastunud õpetajasse ja prohvetisse, kelle sõnad ja teod on unustamatud, vaid ülestõusnud ja ligiolevasse elavasse Issandasse. 

Evangeelium Kristusest tähendab ka tänapäeval seda, et Jeesus, kes on ülendatud Isa paremale käele, ütleb vaid sõna ja patune inimene leiab abi, surnu ärkab ja poeg jääb elama. Usk on elu, mis sünnib Jeesuse sõna ehk evangeeliumi kuulmisest. Evangeeliumist näeme mitmel juhul, kuidas tõelise kristliku usu olemus seisneb isiklikus pühendumises.  

Meie kirikutes mõeldakse kaasaegsele misjonitööle ja kristlaste olukorrale maailma pingekolletes. Kui elava koguduse tunnus on misjonitöö, siis elava kristlase tunnus on oma usust tunnistamine. Küsimus on selles, kas sul on, millest tunnistada. Kui Jumal on sinu elu muutnud, andnud sellele sihi ja mõtte, siis ei jää see teistele märkamata, nagu ei saa panna lampi vaka alla või mäel olev linn ei saa jääda varjule.

Meie aeg tahab Jumalat seletada ja panna oma arusaamiste piiridesse, kui see ei õnnestu, siis ei peeta seda teaduslikuks. Kui Jumal on meile ilmutanud oma sõna, siis ei peaks inimene sellega vaidlema ega seletusi nõudma. Pigem oleks meil enda või teiste kogemusest Jumalaga õppida usu ja usalduse kasvamist. Jumal soovib, et me teda usuksime ja usaldaksime, seepärast ütleb ta meile teele kaasa oma sõna, millele võime alati loota.

Anti Toplaan

Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Lk 21:28)