Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Usuvõitlus

28.10.2020 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Maailm, milles elame, on mitmekesine ja tulvil väljakutseid, kristlastena tuleb meil õppida sellega arvestama. Kultuuriline mitmekesisus ja ristiusk ei ole ju vastandid, sest kristlus on ise kultuuriliselt mitmekesine. Kohanemine ei tähenda aga sulandumist – me saame elus ja inimsuhetes paremini hakkama, kui meie enesepilt on selge; kui teame, kes me kristlastena oleme, ja oskame väärtustada oma usku. Inimene, kes ei tunne iseend, võib kergesti muutuda erinevate maailmavaadete tuulelipuks.

Ristirahvas on läbi aegade olnud rändav rahvas, oleme teel siit maailmast taeva poole. Meid on saatmas teadmine, et Kristusel on tähendus kõikidel aegadel ja kõikidele rahvastele: „Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti!“ (Hb 13:8). On hea ja kindel teada, et Kristusel on ka tänapäeval meile sügav tähendus, et me saame temale toetuda nii oma elule mõtet ja sihti otsides kui ka usuelu väljakutsetes ja valikutes. Inimestena on meil sageli raske eristada head ja kurja, kui aga vaatame Kristusele, on meil tema näol olemas selge kompass.

Usupuhastuspüha eel mõtleme tavapärasest enam ka luterliku kiriku kohale tänases maailmas. Kuulun nende hulka, kes arvavad, et meil on luterlastena palju anda maailmale ja inimestele. Luterlusele on omane lihtne usk ja lihtne toetumine Jumala armule. Kuigi meie kirikul napib ehk trendikust ja välist ligitõmbavust, on meie usu alus siiski jätkuvalt tugev – Kristus, meie kalju.

Tiina Janno

Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Lk 21:28)