Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Usuvõitlus

28.10.2009 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Kui loeme tänast evangeeliumisõna, kolme Jee­suse võrdpilti, mis räägivad soolast, linnast mäe otsas ja lambist, siis ei räägi neist ükski otseselt sellest, mida tavaliselt mõistetakse usuvõitluse all. Ometi vihjavad nad sellele, milline võiks olla ja peaks olema kristlaseks olemine maailmas. Kristlaseks olemine on aga alati usuvõitlus, sest see ei ole midagi endastmõistetavat, vaid and, mille me Jumala käest oleme saanud, ja väga palju sõltub meist, kuidas seda andi kasutame.
On palju «jõude», mis ei lase meil seda andi kasutada nii, nagu Jeesus tahaks. Üks nendest jõududest on hirm – hirm teistest erineda. See sunnib meid sageli oma kristlaseks olemist varjama, ometi tahab Jeesus, et me ei jätaks valgust, mida Tema kaudu näinud oleme, vaid iseendale. Ta tahab, et me jagaksime seda maailmale, kõigile neile, kes seda vajavad ja otsivad.
Meie tänane evangeelium vihjab ka sellele, milline võiks olla kiriku ülesanne maailmas. Kirik ei ole kristlaste kohal kõrguv institutsioon, vaid kõigi kristlaste vaimne ühendus. Meie olemegi kirik ja meie kui kiriku ülesanne on näidata maailmale valgust, mida oleme näinud Kristuses. Kirikuna, s.t üheskoos, saame seda teha paremini, kui suudaksime üksinda. Andku Jumal ise meile jõudu ja tarkust, et võiksime olla kõigile Tema otsijatele valguseks, mis näitab teed teistsuguse tõelisuse juurde.

Jaan Lahe

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. (Kl 1:12)