Esileht » Uudis » Esileht »

Usuväe toel ja sihiga silme ees

22.01.2003 | | Rubriik: Esileht, Uudised

161 aastat pärast Tartu Maarja kiriku pühitsemist pandi alus sihtasutusele, mis on seadnud oma eesmärgiks praegu Eesti Põllumajandusülikooli võimlana kasutuses oleva hoone taastamise kirikuna.
Tartu vanim tegutsev Maarja kogudus, millest on välja kasvanud Peetri ja Pauluse kogudus, on enam kui pool sajandit pidanud jumalateenistusi väljaspool oma kodukirikut. Teise maailmasõja ajal 12. juulil 1941 Tartu põlengus Maarja kirik hävis, sealhulgas kiriku sisustus, muuseum ja arhiiv. Okupatsioonivõimud ei lasknud kirikut taastada ja 1961. aastal ehitati Maarja kiriku müüride vahele Eesti Põllumajandusakadeemia võimla. Hoone on seni kogudusele tagastamata.
Rahvuslik üritus

17. jaanuaril kogunesid sihtasutuse loomisele pühendatud vastuvõtule Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumi ehk ajaloolisse toomkirikusse koguduse, praostkonna, omavalitsuste, avalikkuse esindajad, ajaloolased, kiriku- ja kultuuritegelased.
Koguduse õpetaja Peeter Paenurm astus tervitussõnadeks improviseeritud altari ette, kus aukohal oli Maarja kiriku põlengust pääsenud ja tänaseni säilinud ese – krutsifiks.
Tervituskõne ütles Riigikogu esimees ja Tartu Maarja Kiriku sihtasutuse nõukogu liige Toomas Savi. Kõneleja ütles selgelt välja nõukogu sihi taastada Maarja kirik. «See on töö pikkadeks aastateks, mis nõuab meilt meelekindlust, otsustavust ja eneseusku. Me tahame, et kirik ei kaoks, vaid tõuseks meie keskele meie endi jaoks.» Toomas Savi sõnul annab tegevusele kindlust teadmine, et kirik on ehitatud rahvale ning kiriku taastamine on rahvuslik üritus. «Kirikut taastades anname kogudusele nagu kodu tagasi. Selle nimel oleme otsustanud tööd teha,» kinnitas sihtasutuse nõukogu liige Toomas Savi.
Stiilipuhas näide

Tervitusi tõi Tartu Maarja kiriku taastamise mõtet südames ja tegudes kandnud endine koguduse õpetaja Villu Jürjo, kes nüüd on võtnud endale veelgi mastaapsema kohustuse Jumala ja inimeste ees: Narva Aleksandri katedraali ülesehitamise. Tartlastele soovis ta pikka meelt ja kannatust pühas ürituses.
Huvipakkuva ettekande Tartu Maarja kiriku ehitusloost pidas kunstiteadlane magister Egle Tamm. Linnaarhitekt G. F. W. Geisti projekteeritud hilisklassitsistlikus stiilis kirikuhoone oli esimene eesti koguduse tarbeks ehitatud kirik Tartus. Klassitsistlik stiil, mille puhtaim näide on Paldiski kirik, oli kirikute ehitamisel Eestis vähelevinud. Egle Tamme kinnitusel muutub see teadmine Maarja kiriku taastamise puhul eriti mõjukaks argumendiks. Kuigi klassitsistlikus stiilis hoone eeldab avarust enda ümber, on Maarja kirik Pepleri ja Kuperjanovi tänava nurgal jäänud ilmetute hruštšovkade vangi.
Arve on avatud

Tartu Maarja Kiriku sihtasutuse asutasid Tartu Maarja kogudus ja Tartu praostkond. Sihtasutuse nõukogus on koguduse ja praostkonna poolt nimetatud, linnavalitsuse ja koguduse ajaloolisel territooriumil täna paiknevate valdade – Luunja ja Ülenurme – esindajad. Üheksaliikmelises nõukogus on täna Aivar Aleksejev, Priit Kama, Joel Luhamets, Peeter Paenurm, Toomas Savi, Sirje Semm, Aare Songe ja Ilmar Tops. Sihtasutuse juhatuse esimees on Heldur Peterson.
Sihtasutuse asutamise pidulikul vastuvõtul avatud annetustelehel tegi esimese sissemakse Toomas Savi, kelle järel tegi annetuse paarkümmend inimest.
Annetusi Tartu Maarja kiriku taastamiseks saab teha Hansapanga kontole 221021269201.
Tartu Maarja kogudus on praostkonnas suuruselt kolmas. Koguduse õpetajaks on alates 2001. aastast abipraost Peeter Paenurm. Koguduses on umbes 4000 hinge. 2002. aastal maksis liikmemaksu 391 inimest, ristiti 57 last ja täiskasvanut, leeritati 41 inimest.
Nõukogude võimu perioodil peeti jumalateenistusi Tartu Peetri kirikus, praegu käib kogudus koos 1997. aastal kogudusele tagastatud endises leerimajas Õpetaja tänav 5, kus tegutseb ka pühapäevakool, noortering, kammerkoor.
Tänaseni heliseb Maarja kiriku sõjapurustustes säilinud kirikukell Paistu kirikus, kuhu õpetaja Eduard Salumäe selle pärast sõda viis.
Sirje Semm

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)