Esileht » Uudis » Uudised »

Usuühendused arutlesid perekonna ja religiooni teemadel

04.06.2008 | | Rubriik: Uudised

20. mail toimus Tallinna sünagoogis erinevate usuliste ühenduste esindajate ümarlaud teemal «Religioon ning perekond ja noored», mis ilmselt võib kujuneda pikema protsessi alguseks.
Kohtumise idee tuli Eesti pearabilt ning kokkusaamist aitas korraldada siseministeeriumi usuasjade osakond, mille juhataja Ilmo Au sõnutsi saadeti kutsed erinevate konfessioonide esindajatele, kokku 22 usulisele ühendusele. Kohtumisele saabusid pooled kutsutuist.
Konfessioonide esindajad tutvustasid noorte ja perekonna ning religiooniga seonduvaid tegevusi oma usulises ühenduses. «Eesmärk oligi nii kohtumine kui ka oma tegemiste tutvustamine, samuti tutvumine uue sünagoogiga,» selgitas Au. «Teemad, mida iga esineja lühidalt tutvustas, on ju olulised meile kõigile, kes me siin maal elame.»
Eesti Kirikute Nõukogu asepresident Joosep Tammo ütles Eesti Kirikule, et kohtumine oli huvitav ja infoküllane. «Laste- ja noorteteema on rohkem ühiskonnaelu valdkonnast, sest meie ühiskonnas on praegu selles osas palju probleeme. Kohtumisele tulnud tutvustasid oma tegevusi ja oli kuulda üsnagi konkreetseid avaldusi nende probleemide lahendamise osas,» märkis Tammo.
Seesuguse teabe hankimist pidas EKNi esindaja vajalikuks, kuid siiski ei ole Tammo arvates EKN, kes ühendab kristlikke kogudusi, kõikide Eestis tegutsevate usuliste ühendustega koostööks küps. «Meie lähtekohad on erinevad, pole veel sellist ühist teed, kuidas kõiki rahuldava ideaalini jõuda; laste ja noorte ning perekonna kõlbeliste vaadete kujundamisel on oluline roll kindlasti ka riigil ja poliitilistel parteidel,» tõdes Joosep Tammo.
Kokkutulnuil, kel on erinevad usulised tõekspidamised ja lähtekohad, oli huvitav kuulda teiste tegevusest. Näiteks on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku mureks õpetuse aluseks oleva kogukondlikkuse mõranemine, mille põhjusteks peetakse nüüdisaegse ühiskonna subjektiviseerumist ja elukäsitluse muutust. Eesti uusapostlikul kirikul on aga esmaseks mureks sideme kadumine nendega, kes usuühenduse algusaastail kogudustega liitusid; sestap on ka noortetöö osalt soikunud.
Ilmo Au hinnangul oli arutelu vajalik ja osalejad leidsid, et taolisi kohtumisi võiks jätkata. «Näiteks võiksid ju järgmisel kohtumisel kokku saada eri konfessioonide konkreetsed noortetööga tegelejad, et siis omavahel kogemusi jagada. Sama kehtib ka pereürituste korraldajate kohta. Teoreetiliselt on võimalik ka erinevate konfessioonide ühiste seisukohtade avaldamine näiteks perepoliitika teemal, kas ühise avalduse või pöördumisena.»
Kohtumisel osales kuue EKNi liikmeskiriku esindajaid ning lisaks kohtumise korraldajale juudiusu kogudusele ka uusapostliku kiriku, karismaatilise osaduskiriku, Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse kiriku (mormoonide) ja Baha’i koguduste liidu esindajaid. Esimese usuliste ühenduste suurema kokkusaamise eesmärgiks oli vastastikune teavitamine, ühisavaldusi ei tehtud.
Lea Jürgenstein

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)