Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Usutunnistuse kujunemisest

25.09.2013 | | Rubriik: Kirikuelu

Hiiumaa konverentsil «Mina usun …» avas EAÕK preester Abraham teema «On kolm olemuslikku küsimust: Kes lõi maailma? Miks loodi maailm? Kuidas loodi maailm?».

Avaettekandja Tauri Tölpt (26) esitas Kreekas Thessaloníki Aristotelese ülikoolis äsja õpitud ajaloolisi tagasivaateid õigeusu seisukohalt Nikaia kirikukogul (a 325) alanud väitlustele. Eesti Kirikule andis ta lisaks selgitusi, kuidas kujunes Nikaia probleemistik. Konverentsil oli tema ülesandeks ka EAÕK peapiiskopi Stefanuse vahendamine.
Tauri Tölpt: «Meenutagem, et algkristlik kogudus oli kaemuslik kogukond, kes tunnetas, et Püha Vaim on kohal ja nende keskel. Toona puudusid kristluses kindlakskujunenud filosoofilised alused. Algne kogukond oli vahetu, siiras, ja seda ka oma puudujääkides. Sõnastades kujunesid välja eri arvamused Kristuse olemusest. Mõned olulisemad: esiteks, et ta on Vaim ilma kehata inimeste keskel; teiseks, et ta on üksnes prohvet paljude teiste seas.
48. a esimene apostellik sinod Jeruusalemmas otsustas kristlikku sõnumit viia mittekristlasteni. Üheks suuremaks täidesaatjaks oli apostel Paulus, oma teise misjonireisi ajal viis ta selle kreeklastele, ka hellenismi keskusesse Ateenasse (Platoni Akadeemia). Kristlus sattus väga lähedasse kontakti hellenistliku mõttemaailma ja filosoofiaga. Apostel Paulus ja ka teised ristisid kristlasteks inimesi, kelle keskkond ei olnud judaistlik, paratamatult kristlus segunes uute mõttelaadidega.
Thessaloníki arvukas tugev kogudus näiteks küsis tihti: millal Ta tagasi tuleb? Apostlite vastused sündisid Pühast Vaimust inspireeritult.
Kui algkristlik kogudus oli püsinud tänu tundesiirusele ja vähesele haridusele mõistelises ühtsuses, siis edaspidine haritud Atika koolkond juba tõi õpetusse filosoofilise tasandi ning püstitas uutmoodi küsimusi.
Kristluse järgneva arengu määras kokkupuude hellenistliku maailmaga. Põhilised küsimused ja provokatsioonid tulid sealt: nii kristlaseks saanuilt kui ka neilt, kes polnud kristlased. Hellenismi selge mõjuna on Uus Testament kirjutatud kreeka keeles ja mitte heebrea ega aramea keeles. Suuresti tänu Origenesele pääsevad uusplatonismi mõjud kristluses nii suurel määral mõjule – Origenes üritab näidata, kui palju ühist on kristlusel ja uusplatonismil.»

Mis on teie õige usk, ortodoksia?
Tauri Tölpt: «Teoreetilised küsimused viivad sageli erinevalt mõistetavate vastusteni. Rahvuste- ja usukirev Rooma vajas ühtset doktriini. Keiser Constantinus sõnastas Nikaia põhiküsimuse, mis kreeka keeli kõlab: orthodoxia? Ehk: mis on teie õige usk? Isegi Rooma hellenismi vaimus haritud kodanike jaoks oli arusaamatu, milles või kus on kristluse au, sest ristil on ju surnud mees.
Siin avaldub hellenistliku Rooma kultuuri ja judeokristliku kultuuri erinevus. Kreeka-Rooma jumalad olid vägevad, surematud, võitmatud, aulised, enamik roomlastest ja kreeklastest kasvas üles sellise maailmapildiga, surnud Jumal ristil oli mõistetamatu, isegi mõnitamist väärt.
Oli vaja ühtset mõjusat seisu­kohta üheselt kehtima kogu impeeriumis. Constantinus Suur kutsub 325. aastal kokku I oikumeenilise kirikukogu. Suur osa tema riigi elanikest on nüüd kristlased, ent mitmed eriarusaamad on Areiose tõttu saavutanud vastuolu tipu, ähvardades Rooma sisemist rahu. See ei ole enam väike, kohalik usuline küsimus, vaid võitlus, mis võib lõpuks hukutavalt mõjuda riigile.
Origenese Aleksandria-perioodist alates räägitaksegi haritud kristlusest. Origenese õpetuse järgija Areiose arendatud seisukohad ent olid Nikaia ajaks juba liikunud peajoonest lahku. Areiosele saab Jumal Jumal-Isaks pärast seda, kui ta loob endale Poja. Ta tunnistab küll, et ka Poeg on jumal, ent seda väikese tähega; Poeg on küll jumalik ja ehk ka jumal, kuid tema jumalikkus tuleb ainult Isalt, kes on ta loonud.
Areiose jaoks on Poeg vahepealne lüli, kelle kaudu lõi Jumal kõik muu loodu ja kes loodi enne loomist. Areios ei vandunud alla, kuigi ta õpetused kuulutati valeks. Nikaial ei kujunenud veel ühtset seisukohta. Küsimus, mis on teie õige usk, jäi, dispuut jätkus Konstantinoopolis aastal 381.»

Usutunnistus on pühendumise alus
Täna endastmõistetav oikumeeniline usutunnistus on alus iga uskliku pühendumisele, tänapäeval seda enam ei uurita – seda korratakse igal teenistusel.
Tauri Tölpt jätkab sügisel õpinguid Genfi ülikoolis magistriõppes. Tema kaugemaks sihiks on tuua Eestis idakiriku õpetusi rohkem keset elu, «kontekstualiseerida täna­päeva maailma, sest peame tuttavaks saama omaenda pärandiga», ütleb ta.
«Tänapäevased teemad: teadus, ateism, uusateism jpm on selgelt mõtestatavad kiriku valgusel. Tahaksin jätkata idakiriku vanemate mõttelaadide uurimist, ratsionaalseid suundi, mida õigeusu seisukohalt on seni ettevaatlikult käsitletud.»
Tauri Tölptil on paljude üliõpilaste ees eelis: vana kreeka keele lugemise oskus, peale selle tänapäeva kreeka keel ja vene, prantsuse, inglise keel. Vajadusel võiks keeli juurde õppida, et tekste võrrelda, arvab ta.
Juune Holvandus

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)