Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Usuteaduslikul Ajakirjal on uus peatoimetaja

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

Usuteadusliku Ajakirja uus peatoimetaja Roland Karo. Maris Treufeldt.

Tartu ülikooli võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar, Usuteadusliku Ajakirja kauaaegne peatoimetaja, andis väärika ameti üle Tartu ülikooli süstemaatilise teoloogia lektorile Roland Karole, kes rääkis paari sõnaga ajakirja olevikust ja tulevikust.

Millised tunded sind peatoimetajana ametisse asumisel valdasid?

Roland Karo: Saapad, millesse astusin, on muidugi aukartustäratavalt suured. Nüüd on mul juba mingi ettekujutus, mida see roll tähendab ja mida endaga kaasa toob. Väga mures ma ajakirja käekäigu pärast ei ole. Ehkki olen üldse esimest korda mingi ajakirja peatoimetaja, ei ole Usuteaduslik Ajakiri mulle võõras. Kaastöölise ja Akadeemilise Teoloogia Seltsi liikmena polnud ma enne lihtsalt väljaande köögipoolega kursis.

Mis on Usuteadusliku Ajakirja roll Eesti teoloogiamaastikul?

Eestikeelse teoloogilise diskursuse arendamisel on sel asendamatu roll, see võiks ikkagi olla meie teoloogia ja ka religiooniuuringute lipulaev. Ajakiri on seotud Akadeemilise Teoloogia Seltsiga, mis omakorda on alates 2019. aastast Eesti Teaduste Akadeemia liige. On olemas vajalik veebiplatvorm Kirik & Teoloogia, kus toimub ka suur osa teoloogilisest mõttevahetusest. Akadeemiliste artiklite koht on aga just Usuteaduslik Ajakiri. Pean väga oluliseks, et Usuteaduslikus Ajakirjas jätkuks seni toiminud dialoog teoloogide ja religiooniuurijate vahel. Ütleksin, et Eesti teoloogia on väga omanäoline ning vajalik on seda toetada ja edasi arendada.

Millisena näed ajakirja tulevikku?

Väga suuri muudatusi ma ei planeeri, küll aga tuleb tegelda kahe olulise punktiga: tehniliste probleemidega, mis on jäänud aastateks vinduma, ning sellega, et artiklite saatmine oleks võistleva, konkurentsi pakkuva iseloomuga. Esimese all pean silmas viitamissüsteemi kaasajastamist, selle lahendamisega on juba algust tehtud. Teise punkti puhul osutus, et artiklite saba ei looklegi ukse taga – olles ise korduvalt mõelnud, et nii see kindlasti on, oli avastus, et olukord on otse vastupidine, mulle väga üllatav. Akadeemilisel Teoloogia Seltsil on hetkel hingekirjas 66 liiget ja ajakiri ilmub kord aastas, vahel on ilmunud muidugi ka erinumbreid. Tõele au andes ei oleks üks akadeemiliselt kõrgetasemeline eestikeelne artikkel igalt liikmelt aastas palju paluda. 

Kes võivad oma teaduslikke uurimusi saata?

Julgustan kõiki teoloogia ja religiooniuuringute valdkonnas tegutsevaid akadeemiliste huvidega inimesi saatma oma töid Usuteaduslikule Ajakirjale. Kodulehel (https://usuteadus.ee/) on täpsed juhendid autorile leitavad ning küsimuste puhul on võimalik kirjutada tegevtoimetaja Aira Võsale (aadressil usuteaduslik.ajakiri@gmail.com). 

Rõhutan, et toimetuskolleegium on rahvusvaheline ja kõik artiklid eelretsenseeritakse. Ajakiri kuulub alates 2014. aastast Eesti Teadusinfosüsteemi ajakirjade klassifikaatori kohaselt kõrgeimasse, 1.1. kategooriasse, mis tähendab, et seal ilmunud artiklid on kaalukad.

Kristel Algvere