Usuteaduskonnas viimati kaitstud doktoritöödest
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Uudised / Number: 15. jaanuar 2020 Nr 2 /
Alates teaduskonna taastamisest 1991. aastal on Tartu ülikooli usuteaduskonnas kaitstud tänaseks kokku 40 doktoritööd. Eelmisel aastal anti filosoofiadoktori kraad religiooniuuringutes Andreas Johandile ja Indrek Peedule.
Mõlemad dissertatsioonid on kirjutatud inglise keeles.
Väitekirjas „Jumal Asar/Asalluḫi varajases Mesopotaamia panteonis“ uuris Andreas Johandi muistse Mesopotaamia jumalat Asari/Asalluḫi. Ülikoolis kirjandust ja rahvaluulet õppinud ning magistrikraadi religiooni antropoloogias omandanud Johandi juhendajaks olid Tartu ülikoolist prof Tarmo Kulmar ning vanemteadurid Peeter Espak ja Vladimir Sazonov, oponeeris Viini ülikooli prof Gebhard J. Selz.
Oma tööd teadukonna nõukogu ees esitledes tunnistas Johandi, et alul oli plaan võtta fookusesse jumal Marduk, ent kuna teda on juba palju uuritud, otsustas ta keskenduda jumalale, kes ei olnud küll panteoni kõige tähtsamate hulgast, aga samas oli seotud mitme Mesopotaamia usundiloo sõlmküsimusega nagu loitsukirjandus ja n-ö suurte jumalate evolutsioon.
Doktoritöö põhiülesandeks nimetas dissertant soovi sumeri- ja akkadikeelsete tekstiallikate alusel piiritleda Asarile/Asalluḫile omistatud jumalikke rolle. Eesmärgi saavutamiseks analüüsis Lähis-Ida usundiloo nooremteadurina töötav doktorant tekstilõike, milles uuritava jumala nimi esineb. Töös nimetati, et üks uuritava jumala tunnusjooni oli tema seotus vee kui raviva, rituaalselt puhastava ja viljakust edendava substantsiga. Töös lükati ümber tänapäeva assürioloogias levinud väide, et Asar/Asalluḫi oli ennekõike inimeste suhtes heasoovlik.
Indrek Peedu doktoritöö „Uurijat positsioneerides: epistemoloogilised ja metodoloogilised küsimuseasetused evolutsioonilises religiooniuurimises“ juhendaja on dr Roland Karo Tartu ülikoolist ning oponent prof Volkhard Krech Bochumi ülikoolist.
Kes on või saab olla uurija seoses uuritavaga, püstitas dissertant uurimisküsimuse. Küsimusele, kuivõrd saab uurija jääda neutraalseks, teaduslikuks kõrvalseisjaks või kuivõrd on ta paratamatult osa uurimisainesest, otsiti vastust, keskendudes evolutsioonilisele religiooniuurimise valdkonnale.
Liina Raudvassar
